Jaga lugu:

Sularaha on täis mikroobe

Haigused võivad inimesele üle kanduda ka igapäevases tegevuses, sealhulgas sularaha kaudu. Millised on aga kõige ohtlikumad kupüürid?

Sularaha võib tuua tõsise terviseohu.  Foto: Scanpix/ PantherMedia

Aasta algul kaitses Tallinna Tehnikaülikoolis tervisetehnoloogiate instituudi magister ja meditsiinidoktor Khalil Bassam oma magistritöö sularaha mikroobse saastatuse kohta. Khalil Bassam võrdles oma magistritöös paberraha mikroobidega saastatust polümeerrahaga.

Võrreldavateks kupüürideks olid kahest linnast ringlusest korjatud rahatähed: eurod Tallinnast ning naelad Londonist. Uurimuses võrreldi nelja tüüpi kupüüre: 5- ja 10-naelased (polümeerraha) ning 5- ja 10-eurosed (paberraha). Mikroobide taset mõõdeti ATP (adenosiin trifosfaat) meetodil ning tulemust väljendati RLU ühikutes (Relative Light Unit, eesti k. suhteline valgusühik). Rahatähtede mõõtmise viis Bassam läbi Microbial Innovation Technology laboris Derbys (Ühendkuningriik).

Uurimuse tulemusena leidis Bassam, et mikroobidega saastatuse võrdluses paberrahal ja polümeerrahal olulist erinevust pole – mõlemad on samal tasemel mikroobidega kaetud. Sellega panustas ta müüdi ümberlükkamisse, et polümeerraha aitab vähendada inimeste nakatumist nakkushaigustesse. Samas oli uurimuse märkimisväärne avastus, et 5-naelased ja 5-eurosed kupüürid sisaldasid mitu korda enam mikroobe kui 10-naelased ja 10-eurosed kupüürid.

Asjaolu, et väiksema väärtusega kupüürid kandsid rohkem mikroobe, näitab, et need kupüürid ringlevad käest kätte oluliselt tihedamini. Samuti võib see viidata raha kasutajate sotsiaal-majanduslikule taustale.

Oma magistritööga tõi Bassam välja bioloogilise ohuteguri, millele vähe tähelepanu pööratakse – sularaha. Kaitsmisel viitas autor ka riskile, et paberraha võidakse kasutada bioterrorismi vahendina. Näiteks New Yorgi ülikooli uuringus leiti sularahalt ka Siberi katku pisikuid. Vastne magister leiab, et riigil peaks olema selliseks bioterrorismi hädaolukorraks varuplaan – lülituda kriisiperioodiks üksnes elektroonilistele makseviisidele ja katkestada sularaha kasutamine.

Magistritööd juhendasid majandusteaduskonna tööohutuse professor Piia Tint ja lektor Tarmo Koppel. Juhendajad hindavad magistritöö praktilist väärtust kõrgelt eriti tööohutuse aspektist, kuna just klienditeenindajad moodustavad kõige suurema osa Eesti töötajaskonnast.

Allikas: virtuaalkliinik.ee

Jaga lugu:
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860bret@finantsuudised.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee