Autor: Katariina Krjutškova • 7. oktoober 2019
Idufirmad võitlevad notarite ikke vastu
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul tuleb seadusmuudatust kaaludes analüüsida, kas väliskapitalist tulev tulu Eestile kaalub üles õiguskindlusetusest tekkiva kahju.
Foto: Andras Kralla
Iduettevõtted nõuavad riigikogult äriseadustiku muutmist, millega pääseksid notaritest ja tooksid Eestisse igal aastal ligi 300 miljonit eurot väliskapitali. Notarite meelest pole seaduse muutmine hea mõte.
Septembris saatsid riigikogu õiguskomisjonile märgukirja viis idufirma esindajat. Nende seas Eesti Startupjuhtide klubi president Sten Tamkivi, kelle sõnul takistab väliskapitali kaasamist nõue, et välisinvestor peab avama tühjalt seisva pangakonto Eestis. Ta täpsustas, et kui kas või üks investor või pank sellest keeldub, peavad kõik osanikud minema füüsiliselt Eesti notarisse.
„Kujutage ette, kui teil on 40 investorit Hiinast Ameerika Ühendriikideni ja tehinguid tehakse kiire kasvuga ettevõttes näiteks mitu korda aastas... Milline on koordineerimise keerukus, aja ja rahakulu lendamisele, jant ja juristide arved igasuguste apostillide kokku ajamisega?“ küsis Tamkivi.
Ka Bolti kaasasutaja Martin Villig ütles, et praegu on uute investorite kaasamine keeruline ja aeganõudev, kuna notari aeg või volikirjad tuleb erinevate investoritega kooskõlastada ning kui notaril on ettepanekuid, tuleb need kõigi investoritega uuesti läbi arutada.
„Kujutage näiteks ette mõne suure idufirma osanike lepingu läbirääkimist ja muutmist, kui selleks on vaja notarisse saada 50–60 osanikku maailma eri riikidest,“ kirjeldas Villig.
Eelnõu lükkavad tagant viis idufirma esindajat
Eesti Startupjuhtide klubi president Sten Tamkivi, Bolt Technology OÜ tegevjuht Martin Villig, BaltCapi partner Kristjan Kalda, Startup Estonia juht Maarika Truu ja EstBani asutaja Ivo Remmelg.
Ähvardavad ära kolida
Äriseadustiku muutmine hakkaks mõjutama kõiki äriühinguid, kes tahavad välismaa kapitali kaasata ja omanikeringi suurendada, ent praegu on kõige enam kimpus iduettevõtted. Tamkivi sõnul kasvavad iduettevõtted kümme korda kiiremini Eesti majandusest, mistõttu peavad nad sagedamini tegelema ka investoritega. „Oluline on siin, et me ei küsi mingit erandit idufirmadele, vaid äriseadustiku kaasajastamist kõigi ettevõtete jaoks,“ lisas ta.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et seadusmuudatusega võiks Eestisse tulevad välisinvesteeringud aastas kasvada ligi 300 miljonit eurot. Komisjoni esimehe sõnul oleks selle teemaga pidanud riigikogu juba tükk maad varem tegelema, mistõttu on praegu asi kiirkäigul.
„Kui poliitika masinavärk on nii kohmakas ega suuda reageerida, siis need iduettevõtted kolivad mujale. See on väljakutse ka poliitikute jaoks: kas lüüa käega, et tulevad uued, või kiiresti reageerida,“ lisas ta.
Loe pikemalt Äripäevast.
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!