- OMX Baltic−0,33%292,8
- OMX Riga−0,57%910,82
- OMX Tallinn−0,15%1 961,27
- OMX Vilnius−0,5%1 227,68
- S&P 500−0,1%6 599,91
- DOW 300,47%45 973,98
- Nasdaq −0,37%22 252,15
- FTSE 1000,38%9 230,68
- Nikkei 225−0,25%44 790,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,84
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%98,69
- OMX Baltic−0,33%292,8
- OMX Riga−0,57%910,82
- OMX Tallinn−0,15%1 961,27
- OMX Vilnius−0,5%1 227,68
- S&P 500−0,1%6 599,91
- DOW 300,47%45 973,98
- Nasdaq −0,37%22 252,15
- FTSE 1000,38%9 230,68
- Nikkei 225−0,25%44 790,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,84
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%98,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Negatiivsete intressimäärade mõju äriprotsessidele
Majandusinimesed on varem kogu aeg arvanud, et intressimäärade normaalne, kui mitte öelda ainuvõimalik olek on plussmärgiga. Negatiivsed intressimäärad pööravad harjunud ja loogiliseks peetud maailma pea peale. Harjunud maailmas teenib intressitulu see, kellel on raha, ja intresse maksab see, kes võtab raha laenuks.
Negatiivsete intressimäärade mõjust äriprotsessidele väljaspool pangandust on veel vähe teada, sest hoolimata juba rohkem kui viieaastasest kogemusest ei ole nad nii laialdaselt majandusse edasi kandunud, et oleksid hakanud tugevalt mõjutama äriprotsesse väljaspool finantssektorit. Negatiivse intressiga saavad 2019. aasta seisuga laenu võtta vaid parima krediidireitinguga riigid ja organisatsioonid, ülejäänute laenuintressid on endiselt plussmärgiga. Väikeettevõtete ja tarbijateni pole revolutsioon jõudnud. Säästmise ja reservide poolel aga kimbutab negatiivne hoiuseintress peale pankade seni peamiselt vaid organisatsioone, kes hoiustavad Eesti mõistes hiigelsummasid ja peavad seda tegema väikese riskiga. Negatiivsete intressimäärade poliitika kestes võib aga mõju jõuda ka väiksemate ettevõtete ja eraklientideni.
Seotud lood
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele