Autor: Finantsuudised.ee • 16. aprill 2020

Kaubad riikide vahel ei liigu, inimesed ei saa tööle, paljud haigestuvad, piiratud on üldine liikumisvabadus, ärid on suletud. On paratamatu, et sellise olukorraga kaasnevad ettevõtjate majandusraskused ja mida kauem kestab kriis, seda raskemad on tagajärjed. Lootus, et kriisile järgneb tõenäoliselt kiire tõus, ei paku lohutust, sest võlakoorem kasvab ja kriisi möödumise aega on võimatu ennustada.

Tulekul: 22. aprillil veebiseminar „Kuidas vältida maksejõuetust?”. Registreeri siin.

Taoline kriis testib nii majanduse vastupidavust kui ka õiguskeskkonda. Lepinguid ei ole võimalik täita, nagu on normaalses olukorras kokku lepitud. Üks ei saa tarnida kaupa, teine ei ole võimeline täitma oma rahalisi kohustusi, sest rahavoog on kokku kuivanud, kolmas on vastamisi jõude ootava töötajate hulgaga ja teadmatusega, mida ja kuidas tööjõu osas ajutisel ette võtta. Tekivad küsimused, kes ja milliste kohustuste täitmise eest üldse vastutab ja kas vastutusest tavapäraselt mõistetud viisil saabki praegu üldse rääkida. Tavaolukorras toimima mõeldud õigusnormid võivad ettevõtjale olla üsnagi halastamatud, kui kriisiaja konfliktide korral ei suudeta kokkuleppeid saavutada.

Majanduselu reguleerimiseks kiirkorras välja töötatud n-ö leevendusnormid, mida on juba kehtestatud ja ilmselt kehtestatakse veelgi, võivad aga õiguste ja kohustuste tasakaalu ning uues olukorras juba tekkima hakanud konsensuslikud lahendused taas pea peale keerata.

Sellest, milliseid õiguslikke võimalusi on ettevõtjatel kasutada, et ärid ka raskel ajal vee peal hoida, milliseid õiguslikke lahendusi on erinevates riikides ettevõtjate toetuseks välja pakutud, milliseid toetavaid meetmeid ja regulatsioone Eestis on kehtestatud ja kavandatakse ning milline võib olla nende mõju, räägivad veebiseminaril „Kuidas vältida maksejõuetust?” Ellex Raidla advokaadibüroo kohtuvaidluste töögruppi juhtiv partner Arne Ots ja vandeadvokaat Martin Raude.