Seitse tahku, millest jutustavad majandusaasta aruanded

Majandusaasta aruanne on ettevõtte visiitkaart ja usaldusväärsuse näitaja avalikkuse ees. Aastaaruannet peetakse ka ettevõtte hinneteleheks: sealt saab teada, kas ettevõte lõpetas eelmise majandusaasta suurepäraselt või saaks edaspidi märgatavalt paremini.

Majandusaasta aruannete kasutajate ring on laialdane. Omanikud saavad hinnata juhtkonna tegevuse edukust. Konkurendid ja analüütikud saavad teha võrdlusanalüüsi. Võlausaldajad (sh pangad, tarnijad), kliendid jt koostööpartnerid hindavad majandusaasta aruande põhjal ettevõtte usaldusväärsust ja langetavad selle põhjal otsuseid, mis tingimustel koostööd teha (näiteks kas müüa krediiti või mitte). Äriregister kontrollib aastaaruande põhjal ettevõtte vastavust äriseadustiku nõuetele. Potentsiaalsed töötajad hindavad, kui avatud ettevõte on jne.

Aastaaruanne koosneb finantsaruannetest ja tegevusaruandest. Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit, st majandusaasta lõpuga avalikustatakse, millised on ettevõtte varad, mis talle majanduslikku kasu teenivad, ning kuidas neid varasid finantseeritakse. Oluline on märkida, et varasid, mille väärtust ei ole võimalik jooksvalt usaldusväärselt hinnata (näiteks inimvara, kliendiandmebaasid, oskusteave jne) bilansis ei kajastata. Kasumiaruanne näitab, kuidas on muutunud ettevõtte tulud ja kulud. Rahakäibe aruanne võimaldab analüüsida ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid. Tegevusaruanne toetab finantsaruandeid, et majandusaasta aruande lugejad saaksid aru, millist lugu numbrid ettevõtte kohta jutustavad.

6) Investeeringu tasuvus. Mitu senti äri- ja puhaskasumit teenib ettevõte iga oma- ja laenukapitalina kaasatud euro kohta?

7) Raha teenimise võime. Kas äritegevuse puhasrahakäive ja kulumieelne ärikasum on samas suurusjärgus? Kui ettevõte kasumit teenib, kuid raha mitte, siis on vaja aru saada, mis on selle põhjus.

Analüüsimisel saab võrdlusaluseks võtta ettevõtte eelmise aasta näitajad, konkurentide sama aasta näitajad või sihtväärtused, mida omanikud ootavad. Ettevõtte usaldusväärsust suurendab, kui olulisemad muutused on üheselt mõistetavalt lahti selgitatud tegevusaruandes.

Kriitikud väidavad, et aastaaruannete infol on kopituse lõhn juures, sest siiani on antud aega aruannete esitamiseks kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Ja ka siis suudavad Eestis hetkel vaid ligikaudu pooled ettevõtted aastaaruande ära esitada.

Oma praktikast võin öelda, et sisulisi sektorianalüüse saab hakata koostama 9–12 kuu möödudes, kui on piisav hulk aastaaruandeid esitatud. Kuuekuine esitamistähtaeg pärineb 1990ndatest, kui aastaaruandeid tuli füüsiliselt Äriregistrisse viia. Usun, et käimasolev raamatupidamise üleüldine automatiseerimine ning Eesti riigiametite ühisprojekt „Aruandlus 3.0“ aitavad peatselt ka aastaaruannete esitamise kiiruses ja sellel põhinevas andmeanalüüsis digipöördeni jõuda. Senikaua soovitan aga igal juhul olemasolevatest andmetest maksimum võtta, sest see on parem, kui analüüs tegemata jätta.