Euroopa Keskpank täpsustas euroala intressipoliitikat

Kriisijutud on kestnud juba rohkem kui aasta, kuid paljude jaoks võib majanduskriis jääda vaid pealkirjaks meedias. Reaalsuseks saab see alles siis, kui seda oma rahakoti peal kogeda. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal, kas ja kuidas mõjutab kriis inimeste majanduslikku heaolu.

Vaatamata koroonapandeemiale on Eesti advokaadibüroodel jätkunud 2019/2020 nii käibe kui kasumi kasv. Sellele on kaasa aidanud nii Eesti kui lähiriikide majanduse aktiivsus, aga samuti mõningane koroonaga seotud tööefektiivsuse kasv ja kulude kokkuhoid.

Vahendame majandust puudutavaid noppeid riigikohtu esimehe Villu Kõve esinemisest riigikogus.

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi nihkub Eesti majanduse taastumine aasta teise poolde, kuid tuleb see-eest hoogsam. Teise poolaasta kiirel majanduskasvul on keskpanga hinnangul kaks allikat: tegevuspiirangute kaotamine ja tarbimise ajutine järsk kasv teisest pensionisambast väljavõetud raha najal.

Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.