„Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,4%, 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 1,9%,“ selgitas keskpank. 2027. aastal peaks koguinflatsioon ELi heitkogustega kauplemise ajakohastatud süsteemi käivitamise mõjul kiirenema 2,1%ni. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes on inflatsioon 2024. aastal tõenäoliselt keskmiselt 2,9%, 2025. aastal 2,3% ning nii 2026. kui ka 2027. aastal 1,9%.“
Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab EKP nõukogu hinnangul arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult EKP nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. „Euroala inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib endiselt kiire. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega.“
Rahastamistingimused leevenevad, kuna EKP nõukogu hiljutised intressimäärakärped muudavad uute laenude võtmise vähehaaval odavamaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Need püsivad aga siiski ranged, sest rahapoliitika on endiselt piirav ja varasemate intressimääratõusude mõju kandub jätkuvalt üle laenumahu jäägile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Septembri ettevaatega võrreldes prognoositakse nüüd majanduse aeglasemat taastumist. Ehkki majanduskasv 2024. aasta kolmandas kvartalis kiirenes, osutavad uuringunäitajad kasvu aeglustumisele neljandas kvartalis. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks euroala majandus kasvama 2024. aastal 0,7%, 2025. aastal 1,1%, 2026. aastal 1,4% ja 2027. aastal 1,3%. Eeldatav taastumine sõltub peamiselt reaalsete sissetulekute kasvust, mis peaks ergutama kodumajapidamiste tarbimist, ning ettevõtlusinvesteeringute elavnemisest. Piirava rahapoliitika mõju järkjärguline taandumine peaks aja jooksul toetama sisenõudluse hoogustumist.
Keskpank teatas ka, et tema varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.
Eurosüsteem ei reinvesteeri enam ka erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid kõiki põhiosa tagasimakseid ning seega väheneb PEPPi portfelli maht keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. EKP lõpetab PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud 2024. aasta lõpus.
Swedbanki ja ka turgude üldise konsensuse järgi langetab Euroopa Keskpanga nõukogu 12. detsembril hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra, praeguselt 3,25 protsendilt 3 protsendini.
Vilniuse kesklinnas Püha Jaakobi kvartalit haldav ettevõte Orkelos valdymas pakub 18-kuulise tähtajaga võlakirju, mille aastaintress on 9,5%. Eesmärk on kaasata kuni 12 miljonit eurot. Võlakirju pakutakse investoritele olukorras, kus 98,9% kvartali pinnast on välja üüritud, hotelli AC Hotel by Marriott Vilnius tulemused ületavad kavandatut ning järgmisel aastal oodatakse büroopindade üüritulu edasist kasvu.