Sisseostetud raamatupidajal töö tegemata ei jää: haiguseid ja pahasid päevi pole olemas

Teenusepakkujal peab kindlasti olema kindlustus, rääkis Nõmper. “Kui seejuures tuleb vastus, et meil kindlustust ei ole vaja, sest me kunagi ei eksi, siis see on üks suur punane ohumärk. Inimene siiski kahtlemata on ekslik,” lisas Nõmper.

Ka teenusepakkuja võib keelduda. Kvaliteetne teave ja algdokumendid on teenuse sisseostmise alus. Iga teenusepakkuja osutab teenust olukorras, kus mõlemal osapoolel on huvi, rääkis Kuusik. “Ja kui tegelikult su kliendil ei ole seda huvi teenust saada, siis milleks me punnitame? Me ei saa pidada raamatuid, kui me ei saa infot,” selgitas ta.

Ka teenusepakkuja võib keelduda, kui klient ei ole vastutulelik. Lisaks teenuse pakkumise raskendamisele paneb see ka teenust pakkuva ettevõtte maine riski alla, ütles Kuusik. Ka poole pealt lepingu lõpetamine ei ole harv nähtus kui selleks on vajadus, lisas ta.

Sobiva teenusepakkujaga on töö nagu suhe, selgitas Kangur. Kuna teenust ostetakse sisse tihti kompetentsi puudumisel, siis peab teenusepakkuja lisaks küsimuste vastamisele pakkuma ka enda ekspertnõu juhul, kui õigeid küsimusi kohe küsida ei oska. Kangur ootab teenusepakkujalt, et lisaks vastusele tuletatakse meelde veel lisanduvaid kohustusi, vajaminevaid dokumente ja tähtaegu. “Vot see on minu arvates normaalne koostöö,” ütles Kangur.

Alati võib mitmele teenusepakkujale enne lepingu sõlmimist anda kodutöö, rääkis Nõmper. Näiteks võib teenusepakkujale anda ette mõne raamatupidamise ülesande ja küsida, kuidas nemad käituksid ja ettevõtjat aitaksid. Selle kodutöö võib anda korraga mitmele büroole ja vaadata, kui kiiresti, kvaliteetselt ja mis moel vastatakse, sest see hakkab korduma ka hilisemas suhtes, rääkis Nõmper.

Samuti peaks kontrollima, kas teenusepakkuja on läbinud välisauditi. Kui ettevõtel on enda audiitor, siis saab uurida audiitori käest, kas tal on selle raamatupidamisbürooga enne kokkupuudet olnud ja kuidas need auditid on seal kulgenud, lisas Nõmper.

Väga hea aruande suudab kokku panna nii väline teenusepakkuja kui ka sisemine raamatupidaja, kinnitas Nõmper. “Kõik oleneb inimesest,” lisas ta. Aga siiski on mõned bürood, kellega koostööd teha ei taha. “Me tahame teha teatud büroodega koostööd ja mõnede büroodega me väga koostööd teha ei taha või üldse ei teegi,” ütles Nõmper. Klienti auditisse aktsepteerisel vaadatakse üle, kas tal on teenusepakkuja, kes see on, kas sellel teenusepakkujal on vajalik kvaliteedisertifikaat, kas ja kui palju on teenusepakkujal erineva kutsepädevusega raamatupidajaid ja milline on ettevõtte finantstaust, selgitas Nõmper.