Eesti ettevõtted moodustavad Eesti era- ja riskikapitali fondide portfellidest kolmandiku

Eesti idusektori tulemusi kokkuvõtvas arutelus tõid Eesti iduettevõtjad, riskikapitali- ja ingelinvestorid ning idusektori eksperdid välja, et võrreldes 2021. aasta tipuga on Eesti idusektor saavutanud stabiilsuse. Kuigi lõppenud aasta oli asutajate ja investorite jaoks keeruline, on investorite soov investeerida jätkuvalt suur ning kapital on olemas, samas turg on muutunud teadlikumaks.

Eesti era- ja riskikapitali tööstusharu esindava Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) asub alates jaanuarist juhtima Madis Lehtmets, kellel on mitmekülgne kompetents nii idusektoris kui ka investeeringute nõustamise valdkonnas.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit on teinud ettepaneku loobuda ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaksu osa kehtestamisest ja kehtestada selle asemel riigikaitseline lõiv, mille arvestamise aluseks on juriidilise isiku bilansimaht (varade maht). Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (EstVCA) ütleb kirjas peaministrile ja rahandusministrile, et pakutud lahendus ei ole sobiv riigikaitsemaksu eesmärkide saavutamiseks.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.