1,2% languse asemel kasvas 2022. aasta SKP täpsustatud andmetel 0,7%, teatas statistikaamet.

- SKP reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enne ja pärast revideerimist, 2017–2025
- Foto: Statistikaamet
Järgnevate aastate reaalse SKP muutused olid tagasihoidlikumad: 2023. aasta majanduslanguseks kujunes varasema 2,7% asemel 2,9%, 2024. aasta SKP 0,1% langus osutus 0,1% kasvuks.
2025. aasta taastumine oli revisjoni andmetel samuti esialgsest hinnangust parem: 0,6% asemel 1,3% majanduskasvu.
Jooksevhindades väljendatud SKP oli 2025. aastal varem avaldatust 0,6% suurem. 2023. aasta SKP 0,5% väiksem ja 2022. aasta SKP 0,4% suurem. 2024. aasta SKP jäi revisjoni tulemusena peaaegu samale tasemele, suurenedes 0,1%.
Artikkel jätkub pärast reklaami

- SKP jooksevhindades enne ja pärast revideerimist, 2022–2025
- Foto: Statistikaamet
Korrektsioonid olid statistikaameti teatel eelkõige tingitud hinnamuutuste mõjust mitmes komponendis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaata Pärnu Finantskonverentsi ettekannet, kus juttu on nii Leedu ja Eesti võrdlusest kui ka Eesti majanduse laiemast väljavaatest
Eesti ja Leedu majanduse võrdlus on viimastel aastatel muutunud järjest teravamaks teemaks. Avalikus arutelus kõlab üha sagedamini väide, et Leedu on Eestist mööda läinud. Eesti Panga Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai rääkis tänavusel Pärnu Finantskonverentsil, et selline järeldus on liiga lihtsustatud - palju sõltub sellest, millist mõõdikut vaadata.
Seekordne „Finantsuudised fookuses“ viib kuulajad Pärnu Finantskonverentsile, kus kõlasid kaks sisukat arutelu Eesti majanduse hetkeseisust ja tulevikust. Ühes vestluses otsitakse vastust küsimusele, kas Leedu on Eestist tõepoolest mööda läinud või sõltub järeldus valitud mõõdikust. Teises vaadatakse otsa maailmale, kus geopoliitiline ebakindlus on saanud uueks normaalsuseks, ning arutletakse, milliseid otsuseid peavad juhid ja finantsjuhid sellises keskkonnas tegema.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.