Eesti edu sõltub Soome käekäigust

Foto: pixabay.com

Soome majandus on viimastel aegadel suutnud näidata oodatust paremaid tulemusi, ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. See parandab tema teatel ka Eesti ettevõtete positsiooni.

Nestori sõnul on Soome tähtsust Eesti majanduse käekäigule raske ülehinnata, sest ainuüksi siin toodetud kaupadest liigub üle lahe 18%. Teenuste ekspordis on Soome residentide osalus veelgi suurem – nii tuleb 45% kõigist Eestis majutatud välisturistidest just sealt. Soomest pärineb ka neljandik siia tehtud välisinvesteeringutest ja välisfirmade tütarettevõtetest omab suurim osa just Soome tausta.

Keeruline aeg hakkab lõppema

Samas on viimased aastad olnud Soome jaoks keerulised, tõdes Nestor. „Viimastel aastatel on Soome majanduskasv olnud üks Euroopa Liidu aeglasemaid, sarnases suurusjärgus Kreekaga. Ühelt poolt mõjutas riigi majandust suurettevõtte Nokia häving ja olulise partneri Venemaa majanduskriis, kuid teisalt on Soome vananeva rahvastikuga riik, mille sotsiaalkulud suured, palgad kõrged ja tööturg äärmiselt reguleeritud, mis takistab ettevõtetele ja inimestel uute oludega kohanduda,“ selgitas ta.

Nestor märkis, et viimasel ajal on Soomest tulevad uudised suutnud analüütikuid positiivselt üllatada. Üheks viimaseks neist oli teade, mille kohaselt suurenes Soome sisemajanduse kogutoodang 2017. aasta I kvartalis, võrreldes sama ajaga mullu, koguni 2,8%, ületades sellega kaugelt euroala keskmist majanduskasvu.

Märgiliseks muutuseks majanduses on juba 2016. aastal alguse saanud kapitaliinvesteeringute taastumine. Varasemalt olid kulutused põhivara soetamiseks ja uuendamiseks olnud languses sisuliselt 2012. aasta algusest. Tõelise hoo sai investeerimistegevus sisse 2016. aasta II kvartalis, aasta lõpus küündis kasv koguni 8%ni. Panustanud on nii aktiivne elamuehitus, kuid ka ettevõtete julgem tegutsemine põhivara soetamisel.

Elamuehitust kannustab elamispindade nappus ja väga soodne intressikeskkond: kodulaenu intressimarginaalid on Soomes ühed kõige madalamatest kogu Euroopas. Eelmisel aastal kohati väga kiireks muutunud elamuehitus on 2017. aasta esimestel kuudel siiski veidi hoogu maha võtnud. Ettevõtted on investeeringute tegemiseks julgust saanud nõudluse kasvust, kuid samas jäävad kapitalikulutused endiselt alla 2008. aasta tasemele.

Tähelepanuväärne on Nestori teatel tarbijate kindlustunde jõudmine kaugelt majanduskriisieelset aega ületavale tasemele. Optimism on mõju avaldanud eratarbimisele, mis mullu suurenes 2%. Inflatsiooni ja suhteliselt tagasihoidliku palgakasvu tõttu peaks eratarbimise kasv küll aeglustuma ja piirduma tänavu 1,5%ga. Aeglasem sissetulekute kasv on mõjutanud ka säästmiskäitumist, pannes soomlasi teenitust ära kulutama suuremat osa. Kui 2000ndatel oli Soome majapidamiste säästmismäär 9% juures, siis nüüdseks on see langenud 6%ni.

Tööstuses uus lootus

Positiivne muutus on Nestori sõnul ka pööre tööstustoodangus. Nimelt oli Soome tööstusettevõtete toodang langustrendis juba 2011. aastast, kuid eelmise aasta II kvartalis pöördus tootmine lõpuks kasvule ja positiivne trend on tänavu jätkunud. Võrreldes tippaegadega on Soome tööstustoodang siiski ligi 20% madalamal tasemel.

Ettevõtete küsitlused näitavad aga uute tellimuste kiiremat lisandumist, mis annab lootust, et Soome tööstussektori olukord on paranemas. Tööstustoodanguga tihedalt seotud kaubaeksport paranes järsult 2017. aasta alguses. Seejuures ei saa märkimata jätta, et osaliselt võlgnevad põhjanaabrid tänu kiire kasvu eest just Eestile, mille börsiettevõte jaanuaris suure laevaostutehingu lõpule viis. Samas on kaupade väljavedu suurenenud ka mitmes teises sektoris ja veelgi kiiremini on kasvanud teenuste eksport.

Olukord Soome tööturul on paranenud, kuid aeglasemalt kui ehk varasemalt oodatud, nentis Nestor. Märtsi seisuga püsis töötuse määr juba kaheksandat kuud järjepanu 8,7% peal. Küll suurenes I kvartalis, võrreldes sama ajaga mullu, 0,5% võrra tööhõive. Riigi konkurentsivõime on aeglaselt paranemas, seda vähemalt osalt tänu ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel sõlmitud kokkulepetele. Vastutasuks selle eest, et ametiühingud olid valmis leppima väiksema palgatõusuga, on riik nõustunud kärbetega tulumaksus, töötajatele on aga üle kandunud osa seni tööandjate poolt tasutud olnud kindlustusmaksetest.

Teeb teene Eesti rahvaarvule

Soome majandusolukord on parandanud nii Eesti rändesaldot kui ka eksporti. Soome aeglane majandus- ja palgakasv on mõjutanud seal töötanud eestlasi kodumaale naasma, lisas Nestor.

Värske rändestatistika põhjal on pilt oluliselt muutunud: kui tippaastatel ületas väljaränne Soome sealt sisserännanute arvu pea kümnekordselt, siis mullu lahkujate ja saabujate arvud praktiliselt võrdsustusid.

Samal ajal on paranev majanduskonjunktuur aidanud Eesti eksportijaid. Mullu kasvas Eesti kaupade väljavedu Soome jooksevhindades veidi üle 3%, 2017. aasta I kvartalis aga juba 11%.

Sel aastal on Nestori sõnul lootust, et Soome taastab ka oma positsiooni Eesti peamise kaubanduspartnerina, mille ta kaotas Rootsile 2011. aastal. Põhjuseks pole küll niivõrd Soome turu kiirem kasv, kui asjaolu, et Eesti suurim eksportija, kes varasemalt suure osa toodangust Rootsi emaettevõttesse viis, on oma kaubavood tänaseks ümber suunanud teistesse riikidesse. 2017. aasta I kvartalis oli Eestis toodetud kaupade väljavedu Soome ja Rootsi praktiliselt võrdsel tasemel.

 

Jaga lugu:
Seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077