SEB: riik ei tohiks majandust elavdada

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor märkis, et Eesti majanduskasvu oluline kiirenemine esimeses kvartalis tuli tugeva välisnõudluse ja tõusuteel olevate investeeringute toel. „Kiire majanduskasv paneb veelgi suurema küsimärgi alla valitsuse plaani elavdada majandust täiendavate investeeringute ja eelarvedefitsiidi abil,“ tõdes ta.

Eesti SKP suurenes möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes 4,4%. Nestor ütles, et see on siinses majanduses kauaoodatud muutus, sest niivõrd kiire majanduskasv oli meil viimati viis aastat tagasi. „Seejuures oli Eesti majanduskasv I kvartalis ka üks kogu Euroopa Liidu kiireimatest, ületades ELi keskmist enam kui kahekordselt.“

Aasta teises pooleks peaks Nestori hinnangul majanduskasvu tempo siiski veidi aeglustuma, seda eelkõige parema võrdlusbaasi tõttu.

Välisnõudlus püsib aga kõigi eelduste kohaselt tugev, investeeringud kasvavad ja sissetulekute suurenedes peaks praegu aeglustunud tarbimine taas hoo sisse saama. Kokkuvõttes peaks Eesti sisemajanduse kogutoodang Nestori arvates tegema tänavu tugeva tõusu. „See seab veelgi suurema kahtluse alla valitsuskoalitsiooni plaani asuda majanduskasvu täiendavate investeeringute ja defitsiidis eelarve abil elavdama,“ sõnas Nestor.

Investeeringute ja tootmise tõus

Kõige olulisema panuse SKP kasvu andis ekspordi jõuline suurenemine näiteks Hollandisse, Saksamaale ja Soome. „Eesti jaoks on ehk eriti oluline just põhjanaabrite majandusolukorra ootustest kiirem paranemine, mis tõotab Soomest tänavu teha taas Eesti kõige olulisema kaubanduspartneri,“ tõdes Nestor. Tööstusharudest oli oluline muutus metallitööstuse tootmismahtude taastumises.

Nestor tõdes, et Euroopa Liidu toetuste ja sügisel eesootavate kohalike omavalitsuste valimiste mõjul on investeeringutest taastunud ka riigisektori rahapaigutused nii-öelda betooni, kuid ehitustegevus oli aktiivne ka erasektoris. Mittefinantsettevõtete tulemused tänavu esimese kvartali kohta näitasid aga ka seda, et ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse on enam kui 20% võrra suurenenud.

„Aktiivne investeerimine tehnoloogiasse annab lootust, et Eesti ettevõtted näevad põhjendatud vajadust oma tootmisvõimsust suurendada. 2017. aasta II kvartali seisuga oli Eesti ettevõtete tootmisvõimsuse tase tõusnud juba üle 76%, mis on kõrgeim määr alates 2007. aastast,“ ütles Nestor, kuid lisas, et rahvusvahelises võrdluses on Eesti tootmisettevõtete efektiivsus siiski madal, sest näiteks Soomes küündib sama näitaja üle 83%, Rootsis koguni 90%.

Tarbimine järsult kukkunud

Nestor märkis, et esimeses kvartalis jäi oodatust madalamaks eratarbimise kasv. Püsihindades suurenes tarbimine eelmise aasta algusega võrreldes vaid 0,6%. Tema hinnangul oli teatav eratarbimise vähenemine oodatav tarbijahinnaindeksi kiire tõusu tõttu.

Tarbimine aeglustus ka jooksevhindades mõõdetuna märgatavalt. „Osaliselt võib seda selgitada palgakasvu aeglustumine mulluselt 7,6%-lt 5,7%-ni käesoleva aasta I kvartalis. Veidi näib muutunud olevat ka eestlaste säästmiskäitumine: kui mullu suurenesid inimeste hoiused pankades keskmiselt 7% tempos, siis selle aasta esimeses pooles juba 8%,“ selgitas ta.

Nestor ütles aga, et koos palgakasvu aeglustumisega on jällegi paranenud ettevõtete kasumlikkus. Tema sõnul olid palgad ja kasumid liikunud selgelt liiga kaua vastassuunas. „SKP statistika põhjal kasvasid tööjõukulud mullusega võrreldes 5,5%, kasumid aga 17,6% võrra. Samas on töötajale makstud hüvitiste osatähtsus SKPs endiselt väga kõrgel tasemel, ulatudes 50%ni, mis on omane pigem Eestist oluliselt jõukamatele riikidele.“