SEB: majanduskasv eirab poliitilist ebakindlust

Euroala majanduskasv hoogustub ja prognoos mitme Eesti olulise kaubanduspartneri lähituleviku kohta on varasemast optimistlikum. Eesti majanduskasv on prognoosi kohaselt kiirenemas, mida mõjutab nii parem välisnõudlus kui ka riigi eelarvepoliitika.

Maailmamajandus elavneb vaatamata poliitikas toimuvale

SEB uuenenud majandusprognoos Nordic Outlook vaatab maailmamajanduse lähitulevikku varasemast optimistlikuma pilguga. Kuigi populistlike ja protektsionistlike poliitikute esiletõus on viinud ebakindluse majanduspoliitika arengusuundade osas enneolematult kõrgele, ei ole paljud kardetud ohud reaalsuseks saanud.

Tagasipöördumine normaalse rahapoliitika poole ja enesekindlad finantsturud

Kuigi ekspansiivse rahapoliitika õigustuseks leidub endiselt mitu head argumenti, on aina raskem põhjendada selle äärmuslikumate vormide, nagu negatiivsed intressimäärad ja varaostuprogrammid, vajalikkust. Seetõttu eeldab SEB, et USA föderaalreserv jätkab senisel kursil ja tõstab oma peamist intressimäära kolmel korral nii 2017. kui ka 2018. aastal. Euroopas ootame septembris Euroopa keskpangalt otsust langetada pankade deposiitidele kehtestatud negatiivne intressimäär -0,4%lt -0,25% tasemele ja vähendada varaostuprogrammi mahtu. Keskpanga edasised sammud saavad sellegipoolest olema ettevaatlikud.

Finantsturgude käitumine on olnud vastandlik. Hoolimata poliitilisest ebakindlusest ja kartusest poliitikute põhjustatud majanduskriisi ees on globaalsed aktsiaturud püüdmas kõigi aegade kõrgemaid tasemeid. Lisaks on viimase 10 aasta kõige madalamal tasemel ka volatiilsus- ehk nö „hirmuindeksid”. Tuginedes tulude kasvule ja suurenenud majandusaktiivsusele, võivad aktsiahinnad tõusu jätkata. Brenti toornafta hind peaks prognoosiperioodi vältel jääma vahemikku 55–60 USD barrelist, kuid võib pakkumispoolest mõjutatud turul jääda sellest ka allapoole.

Rootsi majanduskasv on endiselt kiire, paremini läheb ka Soomel ja Norral

Põhjamaade majanduskeskkond jääb lähiaastail soodsaks. Rootsi senine ülikiire majanduskasv võtab küll hoogu maha, kuid aeglustumine on varem oodatust tagasihoidlikum. 2017. aastal suureneb Rootsi SKP prognoosi kohaselt 3,1% ja 2018. aastal 2,6%, mis teeb Rootsist endiselt ühe kõige kiiremini kasvava majandusega riigi Euroopas.

Varasemate aastate hoopidest on kosumas ka Soome ja Norra. Tugevneva investeerimisaktiivsuse ja kõrge majandusliku kindlustunde tõttu on SEB tõstnud Soome kasvuprognoosi ja ootab põhjanaabritele 2017. aastal 1,6% ja 2018. aastal 1,7% suurust SKP kasvu. Kapitaliinvesteeringud on paranemas ka Norras, kus majanduskasv piirdub nii 2017. kui ka 2018. aastal siiski veel 1,4%ga.

Eesti majandust toetab nii parem välisnõudlus kui ka eelarvepoliitika

Eesti on üks enim ekspordist sõltuvaid riike kogu Euroopas, mistõttu on kiirem majanduskasv euroalal ja Põhjamaades meie jaoks äärmiselt soodne.

Võrreldes varasemate aastatega muutub Eesti majanduskasv veidi laiapõhjalisemaks, seda nii tänu tugevamale ekspordile kui ka investeeringute taastumisele. 2017. aasta osas säilitab SEB prognoos siiski ettevaatlikuse, eeldades 2,2% suurust majanduskasvu. Aasta esimeses pooles võib kasvutempo olla sellest siiski kiirem ja soodsa konjunktuuri jätkumisel ei saa välistada vajadust ootusi tõsta. Suureks muutuseks Eesti majanduses võrreldes varasemate aastatega on inflatsiooni taastumine, mis küündib prognoosi kohaselt tänavu 3%ni. Kiire inflatsioon hakkab piirama eratarbimise kasvu, kuid et palgakasv püsib hoogne ja majapidamiste kohanemine hinnatõusuga on järk-järguline, ei ole kasvutempo aeglustumine liialt järsk. 2018. aastal hoogustub uuesti nii eratarbimine kui kiireneb majanduskasv, mida võimendavad mitmed poliitilised otsused, nagu tulumaksureform ja suured riiklikud investeeringud. Riigi jõuliste sammude varjuküljeks võib saada kapitali ja tööjõu liikumine sisetarbimisega seotud harudesse, mis pikaajalises plaanis Eesti konkurentsivõimet pigem kahjustab.

Teiste Balti riikide käekäik jääb sarnaseks Eesti omaga. Läti ootab maksureformi toel 3,5% suurust majanduskasvu nii 2017. kui ka 2018. aastal. Üle 3% majanduskasvu ootab ka Leedu, kus sarnaselt Eestiga on murekohaks tõusmas kiire palgakasv ja ettevõtete võime sellega piisavalt kiiresti kohaneda.