- OMX Baltic1,43%296,7
- OMX Riga−0,22%922,31
- OMX Tallinn−0,04%1 952,35
- OMX Vilnius0,63%1 281,16
- S&P 5000,69%6 812,61
- DOW 300,67%47 427,12
- Nasdaq 0,82%23 214,69
- FTSE 1000,16%9 709,84
- Nikkei 2250,17%50 253,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%90,13
- OMX Baltic1,43%296,7
- OMX Riga−0,22%922,31
- OMX Tallinn−0,04%1 952,35
- OMX Vilnius0,63%1 281,16
- S&P 5000,69%6 812,61
- DOW 300,67%47 427,12
- Nasdaq 0,82%23 214,69
- FTSE 1000,16%9 709,84
- Nikkei 2250,17%50 253,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%90,13
Citadele panga juht: mis tagajärg on Leedu astumisel Eesti pensionireformi ämbrisse?
Leedu lubab uuest aastast pensioni II sambast raha välja võtta ja ka Lätis on sama teema arutelu all olnud. Mis tagajärgi see Balti riikide majandustele ja kapitaliturule tõotab, kirjutab Citadele panga juht Rūta Ežerskienė.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Tundub, et Balti riikide valitsused astuvad ühte sammu ja ajavad poliitikat, mis toob Eesti, Läti ja Leedu elanikkonnale lühiajalist kasu, kuid tekitab pikas perspektiivis tõsiseid väljakutseid. Räägin II pensionisambast. Selle olulise varaga, mis mõjutab otseselt eakate heaolu, ei tohiks kergekäeliselt ringi käia.
Esimesena andis võimaluse II sambasse kogutud raha välja võtta Eesti. Oma säästud on enne pensionile jäämist välja võtnud üle 250 000 eestlase ehk umbes 30 protsenti elanikkonnast.
Peale tulumaksu mahaarvestamist jõudis inimeste kontodele kokku umbes 1 miljard eurot. Pensioni investeerimiskontodele kanti neist vaid 47 miljonit.
Rahandusministeeriumi andmed näitavad, et pensioni investeerimiskontod, mille eesmärk on pakkuda inimestele võimalust ise oma säästudega investeerimisotsuseid teha, ei ole pälvinud eriti tähelepanu. Kokku võeti 5,7 miljardist II pensionisambas olevast eurost välja 1,34 miljardit. Peale tulumaksu mahaarvestamist jõudis inimeste kontodele kokku umbes 1 miljard eurot. Pensioni investeerimiskontodele kanti neist vaid 47 miljonit.
Kuhu aga kulus ülejäänud raha? Eesti Panga andmed näitavad, et pensioniks kogutud raha kasutasid need elanikud, kellel polnud muid sääste, kellel olid suured võlad või kellel oli raskusi pangast laenu saamisega. Umbes veerand II pensionisambast välja võetud rahast kulus tarbimisele: peamiselt osteti säästude eest autosid ja kodumasinaid. Järsult suurenenud tarbimine tõi Eestis kaasa inflatsiooni kasvu, mis mõjutas kõiki riigis elavaid inimesi. Pensionireformi kõige tugevam mõju on aga tunda aastate pärast kui inimesed vanaduspõlve veetma hakkavad.
Leedu läks sama teed
Vaatamata Euroopa Komisjoni kriitikale otsustas ka Leedu Seim sel suvel reformida II pensionisamba süsteemi. Nüüd ei kaasata inimesi enam automaatselt pensionisüsteemi, vaid nad saavad sellest täielikult välja astuda, võtta ühekordselt välja 25 protsenti oma kogunenud säästudest ning raske haiguse puhul lausa kogu summa.
Neile, kes jätkavad pensioni kogumist, maksab riik 1,5 protsendilist intressi. Maksud on raha välja võtmisel võrreldes Eestiga madalamad: 25 protsendi säästude välja võtmisel on maks 3 protsenti ning mõnel juhul ei rakendu seda üldse.
Seotud lood
Eesti, Läti ja Leedu leibkonnad on suurepärased säästjad. Ent liiga suur hulk sellest rahast seisab jõude. Enamasti arveldus- ja hoiukontodel selle asemel, et kasvatada meie tulevast heaolu. Kui möödunud kümnend oli säästmise õppimiseks, siis järgmine peab olema investeerimise õppimiseks. Ainuüksi säästes ei vähenda meie piirkond jõukuse lõhet Lääne-Euroopaga. Me peame panema kapitali tööle – tulemuslikult, läbipaistvalt ja pikaajaliselt, kirjutab Citadele grupi tegevjuht Rūta Ežerskienė.
„Arvutused näitavad, et ka 800-eurose kuupalgaga inimene saab II samba abil tulevikus märkimisväärselt suurema pensioni. Isegi need, kes liituvad kogumissüsteemiga alles 50.eluaastates, võidavad,“ kinnitab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits.
Teise pensionisamba makset suurendas tänavu üle 74 000 inimese. Makset sai seniselt kahelt protsendilt tõsta nelja või kuue protsendini 30. novembri südaööni.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele