Peagi algavad koolide lõpuaktused tekitavad paljudele ettevõtetele tavalisest suurema kinkekaartide käibe. Lisaks on praegu aastaaruannete koostamise kõrghooaeg, kus tuleb jälgida, et õigesti saaksid kajastatud kõik möödunud majandusaastal tehtud tehingud kinkekaartidega. Grant Thornton Balticu partner ja raamatupidamise valdkonna juht Gaily Kuusik selgitab, millal ja kuidas kinkekaarte maksustada ning kuidas neid korrektselt raamatupidamises kajastada.

- Grant Thornton Balticu partner ja raamatupidamise valdkonna juht Gaily Kuusik
Mis asi on kinkekaart maksunduse mõttes? Käibemaksukäsitluses ei ole keskne mitte sõna kinkekaart, vaid räägitakse vautšeritest (käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 13). Euroopa Liidu käibemaksudirektiivist (2016/112/EÜ artikkel 30a) tulenevalt jagunevad vautšerid kaheks:
üheotstarbeline vautšer (single-purpose voucher) - juba kinkekaardi väljastamise hetkel on teada:
- millist kaupa või teenust sellega tarbida saab;
- milline käibemaksumäär selle kauba/teenuse osutamisel rakendub;
- millises riigis käive tekib.
mitmeotstarbeline vautšer (multi-purpose voucher) - vähemalt üks eelnevatest asjaoludest ei ole kinkekaardi müümise hetkel teada.
See jaotus määrab ära, millal tekib kinkekaardi väljastajal käive, millal arvestatakse käibemaks ja kuidas tehing tegelikult raamatupidamises kajastub.
Selguse huvides olgu siinkohal ära märgitud, et erinevad allahindluse saamiseks mõeldud kupongid ei ole käibemaksuga maksustamise seisukohalt käsitletavad kinkekaartidena. Nende puhul räägime kauba või teenuse müügil pakutavast hinnasoodustusest ja sellest, kas ja kuidas see mõjutab tehingu käibemaksuga maksustamise hinda.
Mina aga keskendun siin kinkekaartidele, mis on mõeldud kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Juttu ei tule reklaami eesmärgil üle antud ühekordsete teenuste vautšeritest või toote reklaamnäidistest, mille eesmärk on kauba või teenuse turundus ja summa ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot ühe kingituse kohta.
Käibemaksuseaduse tähenduses on kinkekaart instrument, mille alusel on õigus kaupa soetada või teenust saada. Sisult on kinkekaart käibemaksureeglite valguses võrdsustatud tavapärase maksevahendiga - nagu eurod rahakotis, lihtsalt teises vormis ja piiratud kasutusega.
Käibemaksuseadus jagab kinkekaardid kaheks väga lihtsal põhjusel - nende maksustamise käsitlus on erinev.
Üheotstarbelised kinkekaardid
Üheotstarbelise kinkekaardi puhul käsitletakse käibemaksuga maksustamisel kinkekaardi müüki kohe kauba või teenuse müügina.
- Käive tekib kinkekaardi müümise hetkel.
- Käibemaks arvestatakse kohe, vastava kauba või teenuse käibemaksumääraga.
- Hilisem kinkekaardi kasutamine kauba või teenuse eest maksmisel ei ole enam käibemaksuga maksustatav tehing, sest kaardi müümisel deklareeriti ja tasuti käibemaks kohe riigile.
Näide: kui ettevõte müüb kinkekaardi, millega saab ainult massaažiteenust Eestis (km 24%), siis tekib käive ja riigile käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus juba kinkekaardi müümisel. See, kas klient reaalselt seda kinkekaarti ka realiseerima tuleb ja millal tuleb, maksustamist ei mõjuta.
Kinkekaartide üks eripära on ka asjaolu, et nende müügi ja tegeliku kasutamise vahele võib jääda pikk aeg. Selle aja jooksul võivad muutuda nii hinnad kui ka maksureeglid, sealhulgas käibemaksumäärad. Eesti lähiajalugu on selles suhtes hea näide - kunagine 18% käibemaksumäär on aastate jooksul tõusnud juba 24%-ni.
Seetõttu tuleb kinkekaartide puhul lisaks tulude ja kulude periodiseerimisele tähelepanu pöörata sellelegi, millal tekib käibemaksukohustus ning millise maksumääraga tuleb tehing maksustada. Eriti oluline on see pika realiseerimistähtajaga kinkekaartide puhul, kus kinkekaardi võõrandamise ja kasutamise hetk võivad jääda erinevate maksumääradega perioodidesse.
Üheotstarbelise kinkekaardi puhul maksustatakse tehing kinkekaardi üleandmisel. Seega asjaolu, et hetkel, kui selle eest kaupa või teenust tegelikult tarbitakse, on käibemaksumäär muutunud, ei mõjuta enam sellele kaubale või teenusele kohalduvat maksumäära.
Kinkekaardi müümine kliendile ei tekita iseenesest eraldi tulumaksukohustust - tegemist on tavapärase äritegevuse tuluga. Aga kinkekaardi kinkimine töötajale või koostööpartnerile...
Kinkekaardi müümine kliendile ei tekita iseenesest eraldi tulumaksukohustust - tegemist on tavapärase äritegevuse tuluga. Kui aga seesama üheotstarbeline kinkekaart (nt massaažiks) kingitakse töötajale, koostööpartnerile või muule isikule ja see ei kvalifitseeru maksuvabaks erisoodustuseks (nt töötajate tervise- või spordikulud, millele on ette nähtud maksusoodustus), siis loetakse see erisoodustuseks või kingituseks ning maksustatakse tulumaksuga ja erisoodustuse puhul ka sotsiaalmaksuga hiljemalt selles maksustamisperioodis, millal kinkekaart üle anti.
Asjaolu, kas kinkekaarti päriselus ka maksevahendina kasutatakse, ei ole tulu- ja käibemaksuga maksustamise seisukohalt oluline.
Milline on üheotstarbelise kinkekaardi raamatupidamislik kajastamine müüja seisukohalt?
Kinkekaardi müügil:
- kajastatakse kohe nii müügitulu kui ka käibemaksukohustus;
- tuleb üles võtta ettemakse kliendilt.
- Kinkekaardi kasutamisel:
- vähendatakse ettemakseid kliendilt;
- ettemakse kantakse müügituluks ja vastu võib tekkida ka kaubakulu ja varude vähenemine, kui kinkekaardi alusel saab lunastada kaupa;
- käibemaksuga maksustamist kasutamine ei mõjuta.
Kinkekaardi aegumisel (kui kinkekaarti ei kasutata):
- Maksu- ja Tolliameti (EMTA) hinnangul on õigus käibemaksu korrigeerida üksnes juhul, kui kinkekaardi soetajale tagastatakse raha (vt ka selgitust allpool).
Kinkekaardi kinkimisel
- kajastatakse kulu (nt turunduskulu või tööjõukulu);
- paralleelselt arvestatakse maksud kingituselt või erisoodustuselt (tulu- ja sotsiaalmaks) ning sisendkäibemaksu mahaarvamine kinkekaardi soetamisel ei ole võimalik. Kui soetamisel siiski käibemaks maha arvati, siis tuleb see hiljemalt kinkimise hetkel omatarbena taas maksustada.
Aga mis saab, kui üheotstarbelist kinkekaarti ei kasutata? Maksud on ju riigile makstud?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alvian Hints on TalTech majandusteaduskonna
ettevõtliku juhtimise MBA õppekava esimese aasta tudeng, kes on sündinud, elanud ja õppinud Tartus, kuid pärast magistrikraadi lõpetamist juba 10 aastat tegutsenud hoopis Rootsis ehitusinsenerina. Igapäevaselt töötab ta rahvusvahelises ettevõttes COWI. “Vabal ajal teen sporti ning kodus ootab mind alati 8-aastane tütar, kes aitab pärast tööpäeva fookuse kiiresti pereelule tagasi tuua,” sõnab ta.