Majandus on kasvanud viis kvartalit järjest, aga potentsiaal on vähese investeerimise tõttu nõrk
Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,8%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 11,1 miljardit eurot.
Eesti majandus on viimased viis kvartalit kasvanud, kuid sellele vaatamata usub üle poole Eesti inimestest, et riigi üldine majanduslik olukord muutub järgmise kolme kuu jooksul halvemaks, selgub Citadele panga tellitud värskest küsitlusest.
Eesti majandust on aastaid saatnud vastuolu: palgad tõusid, käibed kasvasid, ent majanduse suurust mõõtvad SKP-numbrid olid äärmiselt nigelad. Hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud revisjon vähendab seda vastuolu, kinnitades nüüd, et majandusel on läinud juba mõnda aega paremini, kui näitasid senised SKP numbrid. Kahjuks ei peegeldu kõrgemad kasvunumbrid aga selles, mida inimesed majanduse kohta arvavad.
Eesti majanduse väljavaade on Swedbanki hinnangul paranenud. Majanduskasvu veab peamiselt sisenõudlus, mille taga on valitsuse majandust toetav eelarvepoliitika. Eratarbimine suureneb koos reaalsissetulekute kasvu ja tööturu elavnemisega. Kindlustunde paranemine peaks aga hoogustama erasektori investeeringuid. Valitsus suunab jätkuvalt märkimisväärseid ressursse riigikaitsesse ja taristusse, kuid selle hinnaks on riigirahanduse olukorra halvenemine.
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.