Swedbanki prognoos: Eesti majanduskasvu veab tänavu sisenõudlus, järgmisel aastal lisandub välisnõudlus

Hiljuti statistikaameti täpsustatud SKP andmete järgi kestis viimatine majanduslangus Eestis vaid ühe aasta (2023), varem arvestatud kolme (2022-2024) asemel. Tänavu on Eesti majandus, vaatamata sõjale Lähis-Idas ning pingetele tarneahelates ja energiaturgudel, hästi vastu pidanud. Nüüdse prognoosi avaldamise ajaks statistikaamet esimese poolaasta SKP-d veel uuendanud ei olnud, kuid esialgsete hinnangute järgi kasvas see püsivhindades ja aastases võrdluses 1,6%. Swedbanki prognoosi järgi on majanduskasv aasta teisel poolel tugevam ja viib tänavuse SKP kasvu püsivhindades 2%ni. Järgmisel aastal peaks see kiirenema aga 2,5%ni.

Tänavust majanduskasvu veavad peamiselt tarbimine ning valitsussektori suuremad investeeringud. Majapidamiste paranenud ostujõud on eratarbimise mahtu märgatavalt suurendanud. Ka Swedbanki kaardimaksed viitavad tarbimise tõusule.

Ostujõu paranemist toetavad aasta alguses tõstetud ja palgatasemete lõikes ühtlane tulumaksuvabastus ning aeglustunud inflatsioon. Netopalga reaalkasv teeb tänavu erakordselt tugeva, ligi 12%, tõusu, kuid aeglustub järgmisel aastal uuesti. Samas peaksid kasvanud ostujõud, majapidamiste paranenud kindlustunne ja madalam tööpuudus tarbimist suurendama ka järgmisel aastal.

USA majapidamiste tarbimine ja investeeringud kasvavad hoogsalt, kuid see toimub väga ebaühtlaselt. Tehisaru arendamine suurendab küll investeeringuid, kuid kuna suur osa seadmetest on imporditud, jääb investeeringute panus majanduskasvu väiksemaks. Inflatsioon on kiirenenud, kuid hinnasurve ei ole laiapõhjaline.

Hiina majanduskasv on varem oodatust tagasihoidlikum. Kinnisvarahindade langus ja kohaliku majanduse kesisem väljavaade halvendavad majapidamiste kindlustunnet ja see pärsib tarbimist. Samal ajal toetavad majanduskasvu tööstuse kiire areng ja tugev välisnõudlus. Hiina majanduspoliitika on suundumas kõrgtehnoloogilise tootmise poole, mida toetavad suurenenud tehisaru investeeringud ja tehnoloogiamahukate kaupade ekspordi kasv.

Euroala majanduskasv on olnud energiahinna järsku tõusu ja tarneahelate häireid arvestades oodatust tugevam. Kõrgem inflatsioon on eratarbimist seni pärssinud vaid vähesel määral ning tarbimine jääb tõenäoliselt ka edaspidi majanduskasvu vedajaks. Euroala suuremate riikide töötlev tööstus on taastunud, välja arvatud Saksamaal. Lähiaja suurimaks väljakutseks on süvenevad kaubanduspinged Euroopa Liidu ja Hiina vahel, mis võivad kaasa tuua kõrgemad tollitariifid ja täiendavad piirangud kaubanduses.

Kõrgemad energiahinnad on euroalal inflatsiooni tublisti kergitanud ja selle kiirenemise riskid on jätkuvalt suured. Swedbsanki prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank tänavu intressimäära veel ühel korral, septembris 25 baaspunkti võrra, ning jätab need 2027. aastal muutmata. Keskpank langetab oma intressimäära tagasi 2%le alles 2028. aasta teises pooles. Vaatamata kõrgele inflatsioonile, USA Föderaalreserv meie hinnangul intressimäära sel aastal ei muuda. Järgmisel aastal, kui inflatsioon näitab selget aeglustumist, peaks Föderaalreserv intressimäära langetama ühel korral, 25 baaspunkti võrra.

Soome majanduskasvu prognoosi on Swedbank tugevama kodumaise nõudluse mõjul tublisti ülespoole korrigeerinud. Rootsi majandus on eelkõige eratarbimise toel kiiremini kosumas. Ka Läti majandus on osutunud oodatust tugevamaks. Sealset tõusu toetavad eratarbimise kasv ja ekspordi taastumine. Leedu kiirema kasvu taga on II pensionisambast välja võetud raha suunamine majandusse, suures osas just tarbimisse. Samas, kui tarbimist ajutiselt toetanud tegurite mõju Leedus taandub, hakkab nende majanduskasv aeglustuma.