Maksud

Valimiste järel selgus, et lähiaastatel ootavad meid ees mitmed maksumuudatused. Enamjaolt on need tingitud valitsuse soovist maksutulu suurendada. Sellest kaugemale, näiteks ettevõtete konkurentsivõime parandamisele, aga ei mõelda, arutlevad saates „Soraineni sagedus” advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Künnapas ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Oluline osa automaksuga kogutud rahast peaks minema tänapäevaste liikuvusteenuste arendamiseks ja maksustamisel tuleks palju enam arvestada sõiduki kasutamist, kirjutab Autoettevõtete liidu tegevjuht Kersten Kattai.

Varamaksud on saatanast ja neid ei peaks näppima, ütleb KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask. Aga milliseid praeguse valitsuskoalitsiooni kavas sisalduvad makse tõesti võiks tõsta ja mis tingimustel?

Kuigi finantsjuhid tõdevad, et korras riigi rahandus on oluline, siis ettevõtete konkurentsivõime säilimine eeldab maksutõusude puhul suuremat mõjude hindamist. Finantsuudised.ee uuris, mida erinevate sektorite finantsjuhid koalitsioonileppest arvavad ja millised maksud nende sektorit kõige enam puudutavad.

Tarbimise maksustamine on ühtlane kõigile, mistõttu on käibemaksu tõstmisega võimalik koguda makse ka seaduslikelt ja ebaseaduslikelt OÜtajatelt, kes sotsiaalmaksu ei maksa, rääkis Luminori panga peaökonomist Lenno Uusküla.

2022. aastal deklareeriti kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise või vee erikasutusõiguse tasu kokku 149,4 miljonit eurot, mis on ligi 60 miljonit eurot enam kui aastal 2021. aastal.