EY uuring: AI juurutamisel tasub kaasata välispartner, maksutalentidelt oodatakse aina laiemat oskuste pagasit

Tehisintellekti (AI) tormiline areng ning geopoliitilise ebastabiilsuse mõju tarneahelatele, tollitariifidele ja rahvusvahelisele kaubandusele tähendab paljude ettevõtete jaoks turbulentseid aegu - nii ka Eestis. Seejuures ei saa maksu- ja finantstiimid lubada endale oluliste otsuste edasilükkamist, sest näiteks tarneahelate ümberkorraldused ja tollitariifide muutused avaldavad vahetut mõju ettevõtte finantstulemustele ja juhtimisotsustele.

Muutuste mõju kaardistamiseks korraldas EY 2025. aastal uuringu Tax and Finance Operations Survey, millest võttis osa 1600 finants- ja maksujuhti eri tegevusvaldkondadest. Uuring keskendus sellele, kuidas plaanivad ettevõtete jaoks ärikriitilised maksu- ja finantstiimid kujundada ümber ettevõttesiseseid protsesse.

Tulemused kinnitavad, et lähitulevikus ootab enamikke ettevõtteid ees üha mahukamad ümberkorraldused: kui uuringule eelnenud 12 kuu jooksul tegi mõõdukaid või märkimisväärseid muudatusi äri juhtimises 61% ettevõtetest, siis järgmise kahe aasta jooksul plaanib sama mahukaid muutuseid 81% juhtidest.

Eriti kõnekas on märkimisväärsete muudatuste kasv: eelneva aasta jooksul viis märkimisväärseid muudatusi ellu 12% ettevõtetest, ent nüüd plaanib sama ulatuslikke muudatusi 26% vastanutest ehk enam kui kaks korda rohkem ettevõtteid.

Maksu- ja finantsjuhtide jaoks pole seega küsimus muutuste vajalikkuses, vaid pigem selles, millest tasuks alustada. EY uuringu järgi tasub seada esmane fookus kahele valdkonnale: AI täieliku potentsiaali kasutamisele ja talendistrateegia arendamisele.

AI-st räägitakse äri konkurentsivõime kontekstis palju - ja põhjusega. Valdav enamik (78%) finants- ja maksujuhidest peab automatiseerimise kiirendamist tehnoloogia, AI ja andmeanalüüsi toel oma peamiseks prioriteediks. Juhid näevad juba täna AI rakendamisel väga praktilisi kasutegureid, mis aitavad ettevõtetel oma tööd tõhustada.

Uuringu järgi on finants- ja maksuvaldkonna juhtide üheks mureks, et tiimides kulub rutiinsetele töödele üle poole (53%) tööajast, samas kui kõrget erialast pädevust ja süvateadmisi nõudvale tööle on võimalik pühendada vaid 16% ajast. Korduvaid ja ajamahukaid ülesandeid automatiseerides annab AI rakendamine võimaluse kasutada aega analüütilisemaks tööks. Nii saavad finants- ja maksujuhid kasutada oma tiimi üha enam hoopis strateegilise sisendi kogumiseks. Lisaks peetakse AI-tööriistu eriti väärtuslikuks abiks vastavuskontrolli nõuete täitmise jälgimisel.

Ehkki tehisintellekti kasutus finants- ja maksuvaldkonnas on praegu veel mõneti piiratud, näiteks ei saa enamik ettevõtteid veel lähiaastatel rakendada AI-d maksudeklaratsioonide esitamiseks, võib see võimalus juhtide kinnitusel peagi reaalsuseks saada. Juba täna pakub AI märkimisväärset tuge pidevate maksu- ja regulatiivsete muudatuste jälgimisel ning analüüsimisel. Üks intervjueeritav märkis, et valdav osa maksundus- ja regulatiivsetest muudatustest on ettevõtte jaoks ebaolulised, kuid just AI aitab kiiresti välja filtreerida ja esile tuua need, millel on tegelik mõju.

Hoolimata kasutegurite mõistmisest leiab ligi kolm neljandikku ettevõtetest, et on endiselt AI kasutuselevõtu varases faasis. Sellel on mitu põhjust: esiteks on enamiku (95%) jaoks keeruline AI-investeeringute tasuvust selgelt tõestada. Lisaks peetakse ettevõttesiseselt AI-lahenduste arendamist keerukaks - vaid iga viies juht peab oma üksusele vajalike tehnoloogiliste lahenduste loomist lihtsaks ning alla poole (39%) vastanutest ütleb, et nad on mõõdukalt või täielikult valmis AI-agente kasutusele võtma.

Kuidas siis AI potentsiaali finants- ja maksuvaldkonnas kiiremini rakendada? Tulemustest joonistub välja üks praktiline soovitus: AI rakendamisel tasub kaaluda kogenud välispartneri kaasamist. Hiljutine Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) uuring edastas, et kui ettevõttesisesed AI-arendused annavad soovitud tulemusi ligikaudu viiendikul juhtudest, siis väliste partnerite abil AI-lahenduste hankimine osutub edukaks 67% juhtudest.