Mida teeb müügituluta ettevõtte finantsjuht? Trisectori CFO: iga prognoos aegub järgmise päeva alguseks
Trisectori finantsjuht ja vähemusosanik Aleksandr Snatkin töötab ettevõttes, millel müügitulu veel pole, kuid mille tulevase tehase investeering võib ulatuda kümnetesse miljonitesse eurodesse.
Trisector arendab tehnoloogiat, millega väärindada põlevkivi kaevandamisel tekkinud aherainet. Materjalist, mida seni on suuresti käsitletud jäätmena ja ladestatud Ida-Virumaale, soovib ettevõte toota ehitusmaterjale ja suurema lisandväärtusega mineraalseid täiteaineid (näiteks kaltsiumkarbonaat).
Snatkini sõnul erineb tema töö toimiva tootmisettevõtte finantsjuhi omast eelkõige selle poolest, et tehnoloogia on alles arenduses ja ettevõte pole veel müügituluni jõudnud. Seetõttu on põhirõhk rahastuse kaasamisel, investoritega suhtlemisel ning finantsprojektsioonide koostamisel.
Trisector OÜ on 2021. aastal tegevust alustanud puhta tehnoloogia ettevõte, millest 90% kuulub endise terminalioperaatori juhi Arnout Lugtmeijeri enamusosalusega ettevõttele Rethinking Materials OÜ ning 10% Enefit Industry OÜ-le.
Enefit Industryga sõlmitud koostööleppe alusel on Trisectori eesmärk võtta kasutusele alates 1972. aastast Estonia kaevanduse alale kogunenud miljoneid tonne aherkivimit ning väärindada see tööstusmineraalideks ja mineraalseteks täiteaineteks.
Lisaks Lugtmeijerile kuuluvad oma ettevõtete kaudu Trisectori omanike ringi andmevaldkonna ja müügi juht Mikko Hedman, turundus- ja kommunikatsioonijuht Paavo Pettai ning finantsjuht Aleksandr Snatkin. Lugtmeijer ja Snatkin töötasid varem koos Vopak E.O.S.-is, nüüdse nimega Liwathon E.O.S., kust nad lahkusid pärast omanikuvahetust 2019. aastal.
Praegu peab Trisector läbirääkimisi mitme võimaliku rahastajaga. Iga uus tingimus või teadmine tähendab, et senised arvutused tuleb uuesti üle vaadata. „Igasugune prognoos aegub järgmise päeva alguseks. Planeerimine peab olema võimalikult pika vaatega, aga samal ajal hästi paindlik."
Uued sisendid tuleb läbi analüüsida, nende mõju eri stsenaariumidega läbi mängida ning vajadusel muuta nii eeldusi kui ka ettevõtte plaani.
Snatkin kirjeldab oma tööd libiseva prognoosimisena: uued sisendid tuleb läbi analüüsida, nende mõju eri stsenaariumidega läbi mängida ning vajadusel muuta nii eeldusi kui ka ettevõtte plaani. Eriti keeruliseks läheb olukord siis, kui raha kaasatakse korraga mitmelt osapoolelt ja kõigil on projektile oma tingimused.
Suur ebaselgus ootab ees ka tehase käivitamisel. Üheks olulisemaks kuluks kujuneb energia, mille hinda on mitme aasta vaates keeruline prognoosida.
Tehase enda investeeringust räägib Snatkin kümnete miljonite eurode suurusjärgus, kuid ehituseni on veel aega ning seadmete ja ehituse hinnad võivad selleks ajaks märgatavalt muutuda.
Õiglase ülemineku fondi ettevõtlusmeetmete taotlemisaktiivsus on jaanuarist alates märgatavalt kasvanud. Praegu on erinevatel menetlusetappidel ligi 400 miljoni euro väärtuses projekte taotletava toetuse kogumahuga ligi 150 miljonit eurot. Piirkonda on plaanis luua üle 1000 uue töökoha.
Alexela finantsjuht Erki Aamer peab end finantsjuhiks, kellelt pole lihtne jah-sõna kätte saada. Energiaturu pideva määramatuse tõttu peab ta seda oskust oma praeguses ametis suureks tugevuseks.
Aasta alguses toidulisandite ja vitamiinide tootja Ecosh Life finantsjuhiks asunud Diana Paakspuud iseloomustab tavapärasest kirjum karjääritee. Finantsvaldkonnast eemal veedetud aastatel juhtis ta Uuskasutuskeskuse läbi koroonakriisi ning töötas kestliku juhtimise nõustajana, nähes lähedalt, kuidas ESG-teema läks moest kiiremini kui esile kerkis.
Revismo finantsjuhi Kert Klementi jaoks on inseneribüroo juhtimine korraga lihtne ja keeruline: kulusid saab üsna täpselt prognoosida, kuid järgmise suure projekti saabumist mitte.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.