Konsolideerida tütarettevõte või mitte? Õige aeg see selgeks teha on novembris
Aasta lõpp läheneb. Ettevõtted teevad viimaseid prognoose, valmistuvad inventuuriks ja panevad paika majandusaasta aruande koostamise plaani. Aga kas keegi on kontrollinud, kas ettevõte peab koostama ka konsolideeritud aruande?
Grant Thornton Balticu auditi nooremprojektijuht Diana Tunijeva
Tütarettevõtte olemasolu ei tähenda automaatselt konsolideerimiskohustust. Mõni ettevõte konsolideerib igal aastal, kuigi seadus lubab kasutada erandit. Teine jätab konsolideerimata, teadmata, et tema olukord vajab põhjalikumat hindamist.
Kõige ebamugavam üllatus võib saabuda peale aruandekuupäeva, näiteks veebruaris. Aruanne on peaaegu valmis, audiitoriga on töömaht kokku lepitud, kuid auditi käigus avastatud vea parandamine muudab grupi näitajaid. Kas nüüd tuleb kogu aruandlusplaan ümber teha? Selle vältimiseks tasub konsolideerimisvajadus välja selgitada juba enne aasta lõppu.
Kõigepealt tee selgeks, kas konsolideerimine on üldse kohustuslik
Kui ettevõttel on tütarettevõte, tuleb esmalt hinnata, kas ta on konsolideeriv üksus ja kas tal lasub konsolideeritud majandusaasta aruande koostamise kohustus. Seda reguleerivad raamatupidamise seaduse (RPS) §-d 27 ja 28.
Justiits- ja Digiministeerium on ette valmistanud mahuka äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Selle eesmärk on muuta ühingute asutamine, juhtimine ja registritoimingud paindlikumaks ning lahendada praktikas vaidlusi tekitanud küsimusi.
Nii majandusaasta aruandes kui ka teistes finantsaruannetes, näiteks nendes, mis esitatakse pangale või investorile, on oluline koht ettevõtte juhtkonna hinnangutel.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.