Kuigi toidu käibemaksu langetamise eesmärk on väga õige ja hea, siis kriitiline küsimus on see, kui suur osa maksulangetusest reaalselt tarbija ostukorvi jõuaks, rääkis Ernst & Youngi maksuekspert Ranno Tingas.

- Ernst & Youngi maksueksperdi Ranno Tingase sõnul on suurim küsimus madalama toiduainete käibemaksu puhul see, kuidas riik suudab tagada ja motiveerida, et see hinnalangus päriselt ka tarbija toidukorvi jõuab.
- Foto: Andras Kralla
Ta meenutas, et kui Tallinnas kunagi müügimaks ära kaotati, siis märgatavat hinnalangust sellega ei kaasnenud. “See on kõige suurem probleem, mida ka rahandusminister Jürgen Ligi on õigesti välja toonud, et kuidas see ikkagi tarbijani jõuaks,” märkis Tingas Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus rääkis Tingas ka tulumaksu tõusust ja regulaarsete dividendide maksusoodustuse kaotamisest, mis käivitas mullu dividendiralli.
Samuti selgitas ta lahti ühe skeemi, mida ettevõtjad kasutasid, et enda vara maksutõusude eest kaitsta. Juttu tuli ka kasumimaksu ajutisest mõjust investeeringutele ning majandusaasta aruannete esitamise trendidest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Mai Kroonmäe.
Maksuekspert toidu käibemaksu langetamisest: Jürgen Ligi viitab õigele probleemile
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juunis kiirenes tarbijahindade kasv aastavõrdluses 5%ni peamiselt toiduainete, aga ka teenuste kallinemise tõttu.
Jaekaubanduse maikuu andmed näitavad, et hinnatõus jõudis tarbija rahakotti juba enne 1. juuli maksutõusu.
1. juulist tõuseb Eestis käibemaks 24 protsendini. See võib panna tasapisi taastuma hakanud Eesti majandusele piduri peale ning kahjustada juba niigi madalat tarbijakindlust.
Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt aastases võrdluses 4,6% ja kuises võrdluses 0,2% hinnakasv oli üsna ootuspärane. Nii on aasta esimese viie kuuga kasvanud tarbijahinnad esialgsetel andmetel aastases võrdluses keskmiselt juba 4,5%. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga, mil inflatsioon hoo üles võttis, olid käesoleva aasta mais hinnad 44% kõrgemad.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?