- OMX Baltic−0,18%291
- OMX Riga−0,01%912,1
- OMX Tallinn−0,19%1 886,05
- OMX Vilnius0,01%1 260,99
- S&P 500−0,73%6 840,32
- DOW 30−0,07%47 600,36
- Nasdaq −1,26%23 655,9
- FTSE 100−0,43%9 714,25
- Nikkei 2250,04%51 325,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,18%291
- OMX Riga−0,01%912,1
- OMX Tallinn−0,19%1 886,05
- OMX Vilnius0,01%1 260,99
- S&P 500−0,73%6 840,32
- DOW 30−0,07%47 600,36
- Nasdaq −1,26%23 655,9
- FTSE 100−0,43%9 714,25
- Nikkei 2250,04%51 325,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%92,67
Häkkerid murdsid ettevõtte küberkaitsest läbi. Millised nõuded ja trahvid võivad nüüd tabada juhatuse liikmeid?
Kaasaegne ärikeskkond seisab silmitsi kasvava küberturvalisuse ohuga, mida illustreerib CoinsPaidi juhtum – maailma üks suurimaid krüptovaluutamakseid töötlevaid ettevõtteid langes kahe aasta jooksul kahe suure küberrünnaku ohvriks. Nõrkused küberturvalisuses võivad aga tuua kaasa nõuded nii ettevõtte kui teatud olukordades ka juhatuse liikmete vastu.
Olgu kohe öeldud, et praeguses artiklis on küll tuginetud CoinsPaidi näitele, kuid seda mitte kritiseerimise eesmärgil, vaid seetõttu, et CoinsPaid on eeskujulikult olnud ise avalikkuses nõus jagama oma kogemusi ja õppetunde.
Esimene rünnak 2023. aastal põhjustas 34 miljoni euro suuruse kahju, teine 2024. aasta jaanuaris 4 miljoni euro suuruse kahju. Nagu märkis ettevõtte juht, asutavad krüptofirmasid tavaliselt IT-spetsid või ettevõtjad, mitte professionaalsed pankurid või turvaeksperdid, mistõttu satuvad nad sageli häkkerite sihtmärgiks.
Professionaalsed häkkerid tegutsevad organiseeritud gruppidena, lähenedes küberrünnakutele kui äriprojektile.
Äriseadustik sätestab juhatuse liikmetele kohustuse tegutseda ettevõtte huvides hoolsalt ja lojaalselt. Professionaalsed häkkerid tegutsevad organiseeritud gruppidena, lähenedes küberrünnakutele kui äriprojektile – kogutakse infot ohvri kohta, kontrollitakse haavatavusi, saadetakse õngitsuskirju ning kasutatakse spetsiaalset tarkvara. Sellises keskkonnas peab juhatus tagama piisavad turvameetmed.
Juhatuse liikmed võivad sattuda tule alla mitmel põhjusel
1. Ebapiisavad turvameetmed
Tumeveebist on tänapäeval võimalik osta infot turvanõrkuse kohta ettevõtete infosüsteemides. Kui juhatus ei ole rakendanud mõistlikke turvameetmeid või jätnud teadaolevad haavatavused kõrvaldamata, võib see kujutada endast hoolsuskohustuse rikkumist.
2. Finantskahjud ja omakapitali kahjustamine
2023. aasta häkkimise tagajärjel viidi CoinsPaidi omakapital 13 miljoni euro suurusesse miinusesse. Järgmine rünnak aeglustas taastumist, kuigi eelmise aasta sügiseks jõuti lõpuks positiivse omakapitalini. Küberrünnakute tagajärjel tekkivad finantskahjud võivad kaasa tuua aktsionäride või võlausaldajate hagi juhatuse vastu.
3. Klientide kahjud
Kuigi CoinsPaidi juht väitis, et klien did kahju ei kandnud ja lõhe kaeti omavahenditest, võivad teistel juhtudel klientide kahjud viia nõuete esitamiseni ettevõtte ja mõnel juhul ka juhatuse vastu, eriti kui turvameetmed olid ilmselgelt ebapiisavad.
Kohtuvaidluste riskid
1. Kliendihagid
Teenusepakkujatel lasub lepinguline kohustus kaitsta klientide andmeid ja vahendeid. Ebapiisavad turvameetmed võivad viia lepingurikkumise või delikti alusel esitatud nõueteni.
2. Võlausaldajate nõuded
Seotud lood
Üldjuhul püsib politseis registreeritud pangapettuste hulk umbes 50 juhtumi ringis ühes kuus. Septembris löödi aga selles osas uus rekord, kui registreerimisele läks kokku 119 juhtumit, mille kogukahjuks natuke alla 2 miljoni euro.
Microsofti värske küberkaitse raporti kohaselt on enam kui 52% teadaoleva motiiviga küberrünnakutest seotud väljapressimise ja lunavaraga. Luuretegevusega seotud juhtumid moodustavad vaid 4%. Ründajad on valdavalt finantskasu taotlevad küberkurjategijad, mitte riiklikult toetatud tegutsejad.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele