Seetõttu ei ole planeerimise probleem enamasti tehnoloogiline, vaid organisatsiooniline. Strateegia elab juhtkonna esitlustes, eelarve finantsosakonna tööriistades ja tegevusplaanid osakondade failides. Müük optimeerib müüki, tootmine efektiivsust, personal inimesi ja finants püüab lõpuks erinevad vaated kokku sobitada.
Probleem ei ole Excelis. Probleem tekib siis, kui ettevõtte kõige olulisemad juhtimisotsused põhinevad kümnetel omavahel nõrgalt seotud tabelitel.
Tulemuseks on olukord, kus igaüks täidab oma eesmärke, kuid ettevõtte kui terviku tulemus jääb loodetust nõrgemaks. Probleem ei ole Excelis. Probleem tekib siis, kui ettevõtte kõige olulisemad juhtimisotsused põhinevad kümnetel omavahel nõrgalt seotud tabelitel.
Sellisel juhul kulub suur osa energiast numbrite kokkusobitamisele, mitte otsuste tegemisele. Paradoksaalsel kombel peab finantsjuht sageli selgitama numbreid, mille tekkimist ta ise ei juhi. Müük vastutab käibe eest, personal tööjõukulude eest, tootmine efektiivsuse eest, kuid lõpptulemuse eest vastutab juhtkond tervikuna.
Kui osakonnad planeerivad eraldi ja kaitsevad oma vaadet eraldi, muutub planeerimine otsuste tegemise asemel pudelikaelaks.
Lahendus ei ole rohkem planeerimist
Viimastel aastatel on üha enam räägitud integreeritud planeerimisest. Selle idee on tegelikult lihtne: strateegia, tegevused ja finantsvaade peavad rääkima sama keelt ning põhinema samadel eeldustel.
Paljud vajalikud komponendid on ettevõtetes juba olemas. Väljakutse ei seisne uute dokumentide loomises, vaid nende ühendamises ühtseks juhtimissüsteemiks. Juhtimise seisukohalt on kõige olulisem mitte mineviku analüüsimine, vaid tuleviku prognoosimine. Paremaid otsuseid tehakse siis, kui organisatsioon näeb ette, kuhu praegused tegevused teda tõenäoliselt viivad.