- OMX Baltic−0,18%318,31
- OMX Riga0,64%882,69
- OMX Tallinn−0,29%2 122,8
- OMX Vilnius−0,13%1 447,57
- S&P 5000,81%7 259,22
- DOW 300,73%49 298,25
- Nasdaq 1,03%25 326,13
- FTSE 100−1,4%10 219,11
- Nikkei 2250,38%59 513,12
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%88,52
- OMX Baltic−0,18%318,31
- OMX Riga0,64%882,69
- OMX Tallinn−0,29%2 122,8
- OMX Vilnius−0,13%1 447,57
- S&P 5000,81%7 259,22
- DOW 300,73%49 298,25
- Nasdaq 1,03%25 326,13
- FTSE 100−1,4%10 219,11
- Nikkei 2250,38%59 513,12
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%88,52
Kas õiged andmed viivad alati õigete otsusteni? Neli asja, mida lisaks andmetele arvesse võtta
Finantskonverentside ja juhtimisarutelude keskne idee on juba aastaid olnud sama: kui meil on õiged andmed, siis teeme ka õiged otsused. Tänases maailmas, kus ärianalüütika, pilveplatvormid ja tehisintellekt on laialdaselt kättesaadavad, tundub see loogika iseenesestmõistetav. Ometi ei kinnita praktika seda alati.
Loe AI kokkuvõtet
Artiklis käsitletakse küsimust, kas õiged andmed viivad alati õigete otsusteni, ning rõhutatakse, et otsustamise keskmes on inimene, mitte andmed ise. Kaasaegses ärijuhtimises on tõusnud esile idee, et suured andmehulgad ja analüütika tööriistad on küll kasulikud, kuid head otsused eeldavad lisaks inimlikku kogemust ja konteksti mõistmist. Tehisintellekt ja prognoosimine pakuvad uusi võimalusi, kuid nõuavad metaandmete ja konteksti arvestamist. Oluline on mõista, et otsustamine tugineb tõenäosustele, mitte kindlatele vastustele, ja edu saavutamiseks peavad juhid arendama oma otsusemuskleid andmete tõhusaks kasutamiseks.
Organisatsioonides, kus andmeid on rohkem kui kunagi varem, tekib endiselt vaidlusi, ebakindlust ja vahel ka halbu otsuseid. See viib paratamatult küsimuseni: kas probleem on andmete kvaliteedis - või hoopis selles, kuidas ja kes otsuseid teeb?
Aastate jooksul on andmepõhise juhtimise vallas kujunenud välja teatud „tõed" ehk eeldused, mille organisatsioonid on oma tegevuses omaks võtnud.
Esiteks on aru saadud, et ilma analüütikavahenditeta ei ole võimalik tänapäevases äris toimida. Andmed tuleb kokku koguda, töödelda ja visualiseerida.
Teiseks on oluline oskus andmetest lugusid rääkida. Juhid ei tee otsuseid ainult tabelite põhjal - nad vajavad konteksti, tähendust ja narratiivi.
Kolmandaks on fookuses olnud mõõtmine ja mõõdikud, kusjuures mitte ainult tulemuste, vaid ka tegevuste mõõtmine.
Neljandaks on analüütika arenenud suunas, kus lisaks mineviku andmetele vaadatakse ka tulevikku - kirjeldatakse, selgitatakse, ennustatakse ja juhendatakse.
Kõik need põhimõtted on õiged ja isegi enesestmõistetavad praeguses juhtimiskultuuris, kuid praktikas ei taga need veel head tulemust.
See on pannud mind küsima, kas on veel midagi, mida arvestada, et tagada paremad otsused? Just siit algab järgmine tase - arusaam, et andmetest üksi ei piisa. Pakun neli mõtet, mida tegelikult peaks veel arvesse võtma.
Otsustaja roll - kõige alahinnatum tegur
Kõige olulisem nihe mõtlemises on arusaam, et otsustamise keskmes ei ole andmed, vaid inimene. Iga otsus on inimlik tegevus, mille puhul mängivad rolli kogemus, hoiakud, isiksus ja kontekst. Seda teemat võtab kokku uus sõnapaar - Decision Intelligence, mida võiks eesti keeles tõlkida otsustustarkuseks.
Hetkel kuum
Sageli jagatakse organisatsioonides mõõdikud ja eesmärgid laiali eeldusel, et inimesed hakkavad nende järgi automaatselt tegutsema. Tegelikkuses võib sama eesmärk mõjuda erinevatele inimestele täiesti erinevalt. Mõni on tugev suhtleja ja motiveerija, teine analüütiline ja detailne. Kui ülesanne ei sobitu inimese loomulike tugevustega, ei pruugi ka parim mõõdik soovitud tulemust anda.
Lisaks on oluline mõista, et otsus ja otsustusprotsess ei ole sama asi. On võimalik teha hea otsus halva protsessi kaudu - näiteks juhuslikult või tunnetuse pealt. Samamoodi võib hästi struktureeritud protsess viia kehva tulemuseni. Seetõttu tuleb teadlikult tegeleda mitte ainult otsuste sisuga, vaid otsustusprotsessi kvaliteediga - sellega, kuidas otsuseid tehakse.
Tulevikku vaatamine kui otsustamise eeltingimus
Teine oluline muutus puudutab ajaperspektiivi. Traditsiooniliselt on ärianalüütika keskendunud minevikule - mida müüdi, kui palju teeniti, mis läks valesti. Kuigi see on vajalik, ei ole see piisav. Paremaid otsuseid tehakse siis, kui otsustajal on lisaks minevikuandmetele olemas ka vaade tulevikku. Isegi lihtne prognoos või stsenaarium annab märkimisväärse eelise võrreldes olukorraga, kus otsus tehakse ainult ajalooliste andmete põhjal.
Isegi lihtne prognoos või stsenaarium annab märkimisväärse eelise võrreldes olukorraga, kus otsus tehakse ainult ajalooliste andmete põhjal.
See on toonud kaasa ka muutuse planeerimises. Klassikaline finantsplaneerimine on asendumas laiendatud lähenemisega, kus arvesse võetakse kogu organisatsiooni toimimist - müüki, tarneahelat, personali ja äriprotsesse ning fookuses on just erinevate stsenaariumide läbimängimine. Finantsplaan ei ole enam lähtepunkt, vaid tulemus, mis kujuneb nende tegurite koosmõjus. Täna on selleks olemas ka vastavad tööriistad - integreeritud, ettevõtteülesed planeerimis- ja prognoosimisplatvormid, nagu näiteks Jedox, mis võimaldavad kogu planeerimisprotsessi üles ehitada lähtuvalt ettevõttest.
Tehisintellekt kui otsustamise partner, mitte tööriist
Tehisintellekti kiire areng on toonud otsustamisse täiesti uue dimensiooni. Kui varem piirdus analüütika andmete kuvamisega, siis nüüd on võimalik saada ka soovitusi ja prognoose.
Oluline on aga mõista, et tehisintellekt ei tööta vaakumis. Kui süsteemile anda ainult toorandmed, võib see teha ekslikke järeldusi. Näiteks võib ta tõlgendada andmete muutusi trendina, kuigi tegelikult on põhjuseks lihtsalt puuduvad või mittetäielikud andmed. Seetõttu muutub kriitiliseks metaandmete ja konteksti roll - teadmine sellest, mida andmed tähendavad, kust need pärinevad ja kui ajakohased need on.
Kriitiliseks muutub metaandmete ja konteksti roll - teadmine sellest, mida andmed tähendavad, kust need pärinevad ja kui ajakohased need on.
Tehisintellekt peab toetuma mitte otse toorandmetele, vaid juba väärindatud ja kirjeldatud andmete platvormile, milleks sobivad hästi näiteks ärianalüütika tarkvaraplatvormid. Alles siis saab tehisintellektist usaldusväärne partner, kes aitab otsuseid paremini ette valmistada.
Ühest tõest mitme võimaluseni
Traditsiooniline ärianalüütika on õpetanud juhte otsima ühte „õiget numbrit". EBITDA on üks konkreetne väärtus, müügitulemus on üks number ja nende põhjal on justkui hea ja mugav teha otsuseid.
Tehisintellekti ja prognoosimise maailmas osutub see loogika kasutuks, isegi ekslikuks. Otsused põhinevad üha enam tõenäosustel, mitte kindlatel vastustel. Sama olukorra kohta võib olla mitu võimalikku arengut, millest igaühel on oma tõenäosus.
See nõuab juhtidelt uut mõtteviisi. Tuleb õppida elama ebakindlusega, hindama riske ja tegema otsuseid olukorras, kus täielikku kindlust ei ole. Paradoks seisneb selles, et just selline lähenemine võimaldab teha tegelikult paremaid ja teadlikumaid otsuseid.
Kokkuvõtteks
Andmed, ärianalüütika ja tehisintellekt jäävad juhtimise keskseks osaks ka tulevikus. Kuid nende roll muutub. Kui varem oli fookus valdavalt andmete kogumisel ja analüüsimisel, siis nüüd liigub see otsustamise kvaliteedile. Lõppkokkuvõttes ei määra edu mitte see, kui palju andmeid organisatsioonil on, vaid see, kui hästi neid kasutatakse otsuste tegemisel. Ja veelgi täpsemalt - kui hästi inimesed suudavad nende andmete toel otsustada.
Tehnoloogia annab eeldused ja on täna juba kõigile kättesaadav, kuid võidavad need, kes selle toel arendavad oma otsusemusklit ja seeläbi teevad paremaid otsuseid.
Seotud lood
Novembrist liitus ärianalüütika lahendusi pakkuv ettevõte Infovara lõplikult IT-ettevõttega Helmes, kus muuhulgas keskendutakse ühe uue ärianalüütika suuna DI ehk decisions intelligence'i arendamisele.
Kui digitaalsed töölauad (dashboardid) on ettevõttes valmis, tekkib tihti võlts tunne, et nüüd on kõik tehtud. Aga ei ole, sest see pole andmeanalüütika teekonna lõpp-punkt. Andmeanalüütika kõige olulisem osa – inimesed argumenteerivad teemadel kasutades numbreid – on veel ees ning sageli jääb aruandes peituv sõnum edastamata ehk kõige olulisem jääb ütlemata.
Seda sajandit on hakatud kutsuma andmesajandiks. Seda sellepärast, et andmed ning nende töötlus on muutunud uueks ettevõtte kasvu ja tootlikkuse kasvu allikaks ning teatavatel valdkondadel juba ka konkureerimise allikaks. Andmetest pole aga kasu, kui nendega midagi teha ei osata või tehakse tegevusi, mida alati on tehtud.
Baltimaade esimese kaerajoogitootja YOOK Production AS emaettevõte Yook OÜ viib läbi avaliku võlakirjapakkumise, mille käigus saavad investorid märkida 11% aastase intressiga tagatud võlakirju. Emissioon annab Eesti, Läti ja Leedu investoritele võimaluse osaleda ekspordile keskenduva ettevõtte järgmises kasvufaasis.
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Eesti Panga president: on üha tõenäolisem, et edaspidi tuleb intressimäärasid tõsta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele