Microsofti värske küberkaitse raporti kohaselt on enam kui 52% teadaoleva motiiviga küberrünnakutest seotud väljapressimise ja lunavaraga. Luuretegevusega seotud juhtumid moodustavad vaid 4%. Ründajad on valdavalt finantskasu taotlevad küberkurjategijad, mitte riiklikult toetatud tegutsejad.

- Microsofti Põhja-Euroopa klastri tehnoloogiajuht Renate Strazdina
- Foto: Kristaps Liepa
Asjaolu, et 80 protsendil juhtudest on sihiks andmete vargus, on märk sellest, et oht puudutab kõiki, rõhutab Microsoft.
Microsoft töötleb iga päevüle 100 triljoni signaali, tõrjub umbes 4,5 miljonit uut pahavarakatselist rünnet, analüüsib 38 miljonit identiteediriski ja kontrollib 5 miljardit e- kirja pahavara ning õngitsemise suhtes. Automatiseerimine ja kergesti kättesaadavad küberkuritegevuse tööriistad on muutnud ründed senisest mastaapsemaks, samas kui ehisintellekt aitab luuaüha usutavamat ja keerukamat ründesisu.
Küberjulgeolek on juhtkondade vastutus
Raport saadab selge sõnumi: küberturvalisus pole enam pelgalt IT- küsimus, vaid strateegiline juhtimisprioriteet. Ettevõtete juhid peavad lõimima turvalisuse iga digitaalse muutuse keskmesse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Petturid jahivad ettevõtteid, kelle igapäevases tegevuses liigub palju arveid, makseid ning e-kirju, et oma pettused nende sekka ära peita. Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul muutuvad võltsarved ja petukirjad järjest usutavamaks ning selleks, et tuhanded eurod pangakontolt minema ei jalutaks, peavad ettevõtted oma sisemiste protsesside ja teadlikkusega pidevalt sammu pidama.
Sagenenud on õngitsus- ja arvepettused, kus ründajad kasutavad nii kõnesid, e-kirju, sõnumeid kui ka tehisintellekti abil loodud võltslehti, et inimestelt raha ja andmeid välja petta, hoiatab Elisa.
Poole aastaga kaotasid Eesti, Läti ja Leedu elanikud finantspetturitele kokku üle 20 miljoni euro, selgub ametlikest statistikatest. Suurimad kaotused registreeriti Eestis, kuid skeemide sarnasus näitab, et petturid tegutsevad ülepiiriliselt ja kohandavad oma võtteid kohalike olude järgi.
Eylin Kuusemäe sõnul on tarbijad muutunud teadlikumaks ja nõuavad laenuturul paremaid tingimusi ning lihtsamat refinantseerimist.