Maailmamajandus on taas murdepunktis. Globaliseerumise mudel, mis kandis majandust viimased kolmkümmend aastat, hakkab lagunema, samal ajal kui uus süsteem alles kujuneb. Millised on keset neid muutusi Eesti võimalused ja piirangud, arutleb finantsjuht Merje Aavasalu.

- Merje Aavasalu on strateegiline finantsjuht, kes on töötanud ettevõtete finants- ja ärijuhtimise rollides mitmes majandussektoris. Tal on magistrikraadid majanduses ja õigusteaduses ning ta huvitub majandustsüklite ja tehnoloogiliste muutuste mõjust majandusele.
Sellistes hetkedes tunnetavad väikesed ja avatud majandused muutust kõige varem, sageli ka kõige selgemalt. Eesti jaoks tähendab see, et küsimus EI ole enam ainult majanduskasvus. Küsimus on selles, milline majandus järgmises tsüklis tekib - ja kas Eesti suudab selles võita või jääb perifeeriaks.
Aastad 1990-2020 olid globaliseerumise kuldaeg. Kapital liikus vabalt, tarneahelad ulatusid üle maailma ja internet ühendas turud. Tootmine liikus sinna, kus tööjõud oli odavam, ja kaubandus kasvas enneolematu kiirusega.
Eesti sobitus sellesse süsteemi hästi. Euroopa Liiduga liitumine, digiriigi areng ja Põhjamaade investeeringud tegid Eestist ühe kiiremini areneva majanduse Euroopas.
Aga pärast 2020. aastat hakkasid mitmed trendid seda mudelit murdma.
Tarneahelad muutuvad geopoliitiliste pingete tõttu. Energia on taas strateegiline ressurss. Tehnoloogiline revolutsioon - eriti tehisintellekt - muudab töö olemust kiiremini kui ükski tehnoloogia viimase poole sajandi jooksul.
See tähendab, et järgmine majandustsükkel ei pruugi olla lihtsalt eelmise jätk.
Ajaloos korduv muster
Kui vaadata viimast poolteist sajandit, joonistub välja üsna selge tsükkel.
- 1870-1914 oli industriaalne globaliseerumine - raudteed, elekter ja massitootmine ühendasid majanduse.
- 1914-1945 järgnesid kriisid ja kaks maailmasõda.
- 1945-1970 oli sõjajärgne majandusbuum.
- 1970-1990 struktuurne kriis, naftašokid ja majanduse ümberkujundamine.
- 1990-2020 globaliseerumise uus laine, mille mootoriks olid internet ja digitehnoloogia.
Praegu näeme taas sarnast üleminekuperioodi. Majandusmudel muutub, geopoliitika pingestub ja tehnoloogiline revolutsioon kogub hoogu.
Ajaloos on sellised perioodid alati olnud rahutud - kuid just nendel hetkedel sünnivad järgmised majandusmudelid.
Tehnoloogiline revolutsioon on juba alanud
Peaaegu iga majandustsükkel algab tehnoloogiaga.
Aurumasin käivitas tööstusrevolutsiooni. Elekter ja sisepõlemismootor lõid massitootmise ajastu. Internet pani aluse digimajandusele.
Praegu on tõusmas uus laine: tehisintellekt, automatiseerimine, biotehnoloogia ja energiatehnoloogiad.
Selline tehnoloogiline murrang teeb alati kahte asja korraga.
See loob tohutult uut väärtust ja samal ajal destabiliseerib vana süsteemi.
Uus tehnoloogia muudab töö olemust, kapitali jaotumist ja riikide jõuvahekordi. Kui institutsioonid - poliitika, haridus, ettevõtlus - sellele järele ei jõua, tekib rahutus.
Just seda rahutust näeme praegu üle kogu maailma
Majanduskasv ei tee inimesi automaatselt õnnelikuks
Majandusstatistika räägib kasvust. Inimeste kogemus räägib elatustasemest. Inimeste jaoks taandub majandus väga lihtsatele küsimustele: kas sissetulek katab elamise, töö on mõtestatud ja eluks jääb ka aega.
Kui majanduskasv inimeste elu ei paranda, on see lihtsalt statistika. Seetõttu räägitakse üha rohkem heaolumajandusest ja majanduse tegelikust eesmärgist.
Tehnoloogia võib majandust kiirendada, kuid tähendust see automaatselt ei loo.
Eesti kõige karmim fakt: demograafia
Eesti järgmise majandustsükli suurim piir ei ole tehnoloogia. See on demograafia.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kolme aastakümne pikkune kogemus nii Eesti kui ka rahvusvaheliste kontsernide finantsjuhina on andnud Merje Aavasalule selge taju, kuidas ebakindlal ajal sihti hoida. Praegu juhib ta Prisma Peremarketi ja Sokotel Viru hotelli finantse.
SME Bank on saabumas Eestisse, et pakkuda siinsetele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pangandust, mis liigub samas tempos nende äritegevusega. SME Banki tegevjuhi Raimondas Berniūnase sõnul ei peaks ettevõtjad ühte ning sama teavet korduvalt esitama ega nädalaid otsuseid ootama – kõik see saab ja peab olema palju kiirem.