Poole aastaga kaotasid Eesti, Läti ja Leedu elanikud finantspetturitele kokku üle 20 miljoni euro, selgub ametlikest statistikatest. Suurimad kaotused registreeriti Eestis, kuid skeemide sarnasus näitab, et petturid tegutsevad ülepiiriliselt ja kohandavad oma võtteid kohalike olude järgi.

- Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti elanikud petturitele jaanuarist juunini 9,5 miljonit eurot, mis on rohkem kui kogu 2024. aasta jooksul (8,8 mln eurot).
Suurimad kahjud tulid pangakelmustest, kus petturid kasutavad mitmeastmelist lähenemist: esmalt helistatakse näiteks mobiilioperaatorina, seejärel riigiasutuse ja lõpuks pangana, et ohvrit veenda PIN-koode sisestama või raha „turvalisele kontole“ kandma. Kuue kuuga ulatus selliste pangakelmuste kahjusumma Eestis 4,5 miljoni euroni.
Investeerimiskelmusi registreeriti samal ajal 132 juhtumit kogukahjuga 2,3 mln eurot, kus ohvreid meelitati võltsplatvormidele või raha „tagastusskeemidega“. Pakikelmusi oli 131 juhtumit kogukahjuga 408 430 eurot. Kelmid püüdsid inimeste raha petulinkidega tuues enamasti ettekäändeks kulleriteenuste või tollimaksu tasumise.
Lisaks registreeriti suuri üksikjuhtumeid, sealhulgas üks BEC-skeem (võltsarve ettevõttele) kahjuga 1,78 mln eurot, liiklusõnnetuse ettekäändel raha nõudmisi (285 400 eurot) ja mitmeid olukordi, kus võõraid isikuandmeid kasutati kiirlaenude või järelmaksude võtmiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Swedbank hindas värskes stressitestis stsenaariumi, kus toiduainetööstuse ettevõte ei saa küberrünnaku tõttu kahe nädala jooksul müüki teha ning kurjategijad nõuavad ligikaudu 1% aastakäibe mahus lunaraha.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.