Võrreldes Eesti ja Lätiga ründavad finantspetturid Leedus eriti aktiivselt ettevõtteid

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti elanikud petturitele jaanuarist juunini 9,5 miljonit eurot, mis on rohkem kui kogu 2024. aasta jooksul (8,8 mln eurot).

Suurimad kahjud tulid pangakelmustest, kus petturid kasutavad mitmeastmelist lähenemist: esmalt helistatakse näiteks mobiilioperaatorina, seejärel riigiasutuse ja lõpuks pangana, et ohvrit veenda PIN-koode sisestama või raha „turvalisele kontole“ kandma. Kuue kuuga ulatus selliste pangakelmuste kahjusumma Eestis 4,5 miljoni euroni.

Investeerimiskelmusi registreeriti samal ajal 132 juhtumit kogukahjuga 2,3 mln eurot, kus ohvreid meelitati võltsplatvormidele või raha „tagastusskeemidega“. Pakikelmusi oli 131 juhtumit kogukahjuga 408 430 eurot. Kelmid püüdsid inimeste raha petulinkidega tuues enamasti ettekäändeks kulleriteenuste või tollimaksu tasumise.

Lisaks registreeriti suuri üksikjuhtumeid, sealhulgas üks BEC-skeem (võltsarve ettevõttele) kahjuga 1,78 mln eurot, liiklusõnnetuse ettekäändel raha nõudmisi (285 400 eurot) ja mitmeid olukordi, kus võõraid isikuandmeid kasutati kiirlaenude või järelmaksude võtmiseks.