Swedbank hindas värskes stressitestis stsenaariumi, kus toiduainetööstuse ettevõte ei saa küberrünnaku tõttu kahe nädala jooksul müüki teha ning kurjategijad nõuavad ligikaudu 1% aastakäibe mahus lunaraha.

- Swedbanki toidutööstuse sektori juht Oliver Olt.
- Foto: Jake Farra
Pank analüüsisis suuremaid toidutööstuse ettevõtteid, mille kogukäive oli kokku 1,6 miljardit eurot. „Tulemused on jahmatavad: keskmine ettevõte kaotaks kahe nädalaga käibes 4% ehk üle nelja miljoni euro, lisaks tuleks maksta umbes miljon eurot lunaraha. Sellises olukorras väheneks ettevõtte EBITDA (ärikasum koos amortisatsiooniga) juba 38%. Kui arvestada, et kogu sektori eelmise aasta käive ületas 3,3 miljardit eurot, võib rünnakute potentsiaalne kahju ulatuda kümnete miljonite eurodeni,“ kirjeldab Swedbanki toidutööstuse sektori juht Oliver Olt.
Statistikaameti andmetel investeeris toidu- ja joogitööstus möödunud aastal arvutitesse ja arvutisüsteemidesse vaid 2,8 miljonit eurot. Olti sõnul on mõistlik lisaks vaadata ka investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, mis sisaldavad endas hinnanguliselt 20% ulatuses ka tarkavara. Koos sellega küündis summa 16 miljoni euroni, mis on kõigest pool protsenti sektori käibest.
„On tõsi, et kõik küberohutuse kulud ei pruugi nendes andmetes kajastuda, ent suurusjärk annab selge signaali: sektor investeerib küberturvalisusse liiga vähe,“ toonitab Olt.
Riigi Infosüsteemide Ameti andmetel kasvas mullu küberintsidentide arv, millel oli reaalne mõju ettevõtetele või eraisikutele, pea kaks korda. Trend on jätkunud ka tänavu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saates "Digitark äri" räägime erakordselt põnevast teemast - küberkriminalistikast. Oled sa kunagi viibinud uurija laboris – steriilses, puhtas, ootusärevas ruumis, kus iga hetk võib tuua uue vihje, uue asitõendi? Digitaalne maailm ja küberturvalisuse teemad on ekstra keerulised, sest kurjategija ei jäta endast DNA jälgi, näpujälgi jne, vaid peidab end failide avamiste, ümberkirjutamiste ja nähtamatute uste taha.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.