Kunstnike Liidu raamatupidaja ära tinistanud kurjategijad rääkisid puhast eesti keelt

EKL-i presidendi Maarin Ektermanni sõnul võttis temaga reedel, 15. mail kella 13 paiku ühendust SEB pank ning teavitas EKL kontodel toimuvatest kahtlastest tehingutest. Politseini jõudis info kahtlasest tegevusest 15. mail Swedbanki kaudu. Suurpettust selgitaval pressikonverentsil lisas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro, et tegemist oli mitmeastmelise skeemiga, mis algas juba 7. mail, kui raamatupidajaga võeti ühendust väidetavalt Omniva nimel.

Heauskne töötaja tuvastas end ning seejärel hakkas pettus järjest süvenema. Järgnesid kõned väidetavalt Eesti Panga ja politsei nimel, kus väideti, et organisatsioon on langenud küberrünnaku ohvriks ning raha tuleb "kaitsta".

Politsei kirjelduse järgi manipuleeriti inimene uskuma, et ta osaleb salajases politseioperatsioonis kelmide tabamiseks. Selle käigus anti kurjategijatele PIN-koodid, arvutisse paigaldati kaugjuhtimisprogramm ning ohvrit juhendati tegema ülekandeid.

Skeem kestis umbes nädala ning selle jooksul andis ohver kelmidele üle ka oma pangakaardid.

Pikaro sõnul viivad kurjategijate jäljed viivad Eestist välja, kuid telefonitsi raamatupidajaga ühendust võtnud kelmid rääkisid ladusalt eesti keelt.

Kriminaaluurimise ajaks on EKL-i pearaamatupidaja, kelle konto kaudu väljamaksed toimusid, töökohustuste täitmine peatatud. Pearaamatupidaja ise teeb EKLi kinnitusel igakülgset koostööd juhtunu lahendamiseks.

EKL-i praegune juhatus, mida juhib Maarin Ektermann koos Tüüne-Kristin Vaiklaga, asus ametisse aasta tagasi. Selle ajaga on nende sõnul üle vaadatud suurem osa liidu tegevuspõhimõtetest, ametikohtadest ja süsteemidest. Aprilli lõpus kaasati välisekspert Klaar.me finantsprotsesside kaardistamiseks ja küberturvalisuse parandamiseks.

„Olime muutustega jõudnud kaugele, kuid jäime finantssüsteemide ülevaatusega napilt hiljaks. See on valus õppetund," lausus Ektermann.

EKL-il on olemas on IT tugi, kes on ära teinud turvariskide maandamise baas-tegevused. „Oleme koosolekul rõhutanud ettevaatust ja hoolsust, kuid paistab, et sellest on jäänud väheks. Juhtunu on meile kõigile tõsine meeldetuletus: tänases maailmas on ülioluline tegeleda organisatsiooni küberturvalisusega ning panustada töötajate koolitusse," ütles Ektermann.

Eesti Kunstnike Liit esindab üle 900 professionaalse kujutava kunsti ja rakenduskunsti valdkonna loomeisiku. Organisatsioonis töötab ligi 25 inimest ning praegu saab kunstnikupalka 20 loovisikut.

Liit teatas, et mai palgad makstakse välja nii töötajatele kui ka kunstnikupalga saajatele. Samuti jõuti enne rünnakut välja maksta loometoetused. Ent edasine sõltub kriisikomisjoni otsustest. "Liidul on varasid, mida tuleb realiseerida," ütles Ektermann.