Eesmärk – ohvri tabamine mugavustsoonis. Küberkelmid üritavad ära kasutada igat võimalikku pilu

Ehkki nii teenusepakkujad kui ka näiteks Riigi Infosüsteemi amet tegelevad selliste petulehtede blokeerimisega pidevalt ning võltslingid on võivad aktiivsed olla vaid väga lühikest aega, siis kurjategijad toodavad koheselt järgmisi asemele ning lähevad nendega uuele ringile.

„Selliste pettuste üheks ühisnimetajaks on ohvri tabamine tema mugavustsoonis ja võib-olla ka ajal, kui tähelepanu on veidi hajutatum. Näiteks oktoobri alguses raporteeriti paljudest pettustest kuu esimesel nädalavahetusel ehk 3.-5. kuupäeval – aeg, mis on justkui ka tavapärane arve saatmiseks,“ lausus Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.

„Niinimetatud „arve“ selgitusena on sagedasti ka viide, nagu oleks kodupank harjumuspärase püsimakse tagasi lükanud ning ka küsitav summa on reeglina selline – näiteks 29 või 35 eurot –, mis võib mobiiltelefoni või koduse interneti- ja telepaketi kliendina inimesele igati loogiline ja usutav tunduda,“ rääkis Kiik. „Kirjas omakorda on tõetruuna näivaleõngitsuslehele viiv link, kuhu oma andmeid sisestades saavad petturid ligipääsu ohvri pangakontole eesmärgiga see loetud minutite jooksul tühjendada.“

Kõrvuti lainetena tulevate rünnakute blokeerimisega otsivad operaatorid ka muid lahendusteid ning näiteks just äsja teatas Eesti üks juhtivatest telekomioperaatoritest, et ei lisa enam e-kirjadesse ja SMS-i teavitustesse makselinki.

„Netflixi pettus“