Maksustamisest ravikindlustuseni: mida arvestada mitteresidendi palkamisel?

Kui ettevõte on leidnud sobiva kandidaadi ning soovib teda tööle värvata, tuleb esmalt kindlaks teha, mis riigi kodanik ta on ja millisel õiguslikul alusel võib ta Eestis töötada. Kui inimene ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ega Šveitsi kodanik, tuleb hinnata, kas piisab lühiajalise töötamise registreerimisest või on vaja elamisluba. Pikemaajalise töötamisega kaasneb tööandjale ka lisakohustusi: kontrollida tuleb inimese seaduslikku viibimisalust ning vajadusel korraldada majutus ja katta teatud kulud.

Seejärel tuleb töötaja registreerida e-maksuameti töötamise registris hiljemalt tööle asumise hetkeks. See on oluline nii tööandjale kui ka töötajale, sest registrikanne on ravikindlustuse ja teiste sotsiaalsete tagatiste eelduseks. Maksude korrektseks arvestamiseks peab tööandja koguma andmeid ka töötaja maksuresidentsuse kohta, mille määrab Maksu- ja Tolliamet inimese esitatud andmete põhjal. Töösuhte lõppedes tuleb registrikanne kümne päeva jooksul lõpetada ning teavitada Politsei- ja Piirivalveametit, kui töötaja ei asu tööle, töötingimused muutuvad või töösuhe lõpeb.

Mitteresidendiks olemine ei tähenda automaatselt, et Eestis maksuvaba tulu kasutada ei saa, ehkki vahel nii arvatakse.

Mitteresidendi palkamisel kerkib tööandja jaoks sageli esile veel kaks praktilist küsimust: kohustuslik kogumispension ehk II sammas ning transpordi- ja majutuskulude hüvitamine. II samba puhul tasub meeles pidada, et kohustuslik kogumispension kehtib ainult Eesti residentidele. Mitteresidendile makstavat tasu selle maksega ei maksustata ning tema eest ei tehta II sambasse makseid ka siis, kui ta töötab Eestis pikemat aega. Kui töötaja muutub hiljem Eesti residendiks, saab ta pensionikogumisega liituda või oma valikuid muuta.

Transpordi- ja majutuskulude puhul tekib sageli küsimus, millal võib tööandja need maksuvabalt hüvitada. Eesti maksureeglid lubavad tööandjal katta maksuvabalt töölepinguga töötaja kodu ja töökoha vahelisi sõite siis, kui ühistransporti ei ole võimalik kasutada mõistliku aja- või rahakuluga või kui töötaja elab töökohast vähemalt 50 kilomeetri kaugusel.

Majutuskulusid saab maksuvabalt hüvitada siis, kui töötaja elukoht asub töökohast vähemalt 50 kilomeetri kaugusel ja tal ei ole töökoha lähedal teist eluasemena kasutatavat kinnisvara. Piirmäär on Tallinnas ja Tartus kuni 500 eurot kuus ning mujal Eestis kuni 250 eurot kuus.

Kokkuvõttes annab välismaalase palkamine ettevõttele juurdepääsu uutele oskustele, kuid eeldab ka häid teadmisi mitteresidentide maksustamise, töötamise registreerimise ja sotsiaalkindlustuse reeglites. Edu võtmeks on teha olulised küsimused võimalikult selgeks juba värbamisprotsessi alguses.