OMX Baltic−0,19%312,4
OMX Riga−0,01%884,53
OMX Tallinn−0,33%2 061,78
OMX Vilnius−0,22%1 351,07
S&P 500−1,67%6 368,85
DOW 30−1,73%45 166,64
Nasdaq −2,15%20 948,36
FTSE 100−0,05%9 967,35
Nikkei 225−3,14%51 699,21
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,15
EUR/RUB0,00%93,86

OMX Baltic−0,19%312,4
OMX Riga−0,01%884,53
OMX Tallinn−0,33%2 061,78
OMX Vilnius−0,22%1 351,07
S&P 500−1,67%6 368,85
DOW 30−1,73%45 166,64
Nasdaq −2,15%20 948,36
FTSE 100−0,05%9 967,35
Nikkei 225−3,14%51 699,21
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,15
EUR/RUB0,00%93,86

30.03.26, 07:00

EY selgitab: neli peamist viisi, kuidas palgaarvestuses petetakse, ja kuus viisi, kuidas seda ära hoida

Millised on peamised pettuseriskid palgaarvestuses, kuidas neid varakult avastada ja organisatsiooni kaitsta? EY Eesti raamatupidamisosakonna juhid Tiina Kralla ja Kaia Tuvike selgitavad.

Kaia Tuvike ja Tiina Kralla
Foto: EY

Iga kuu liiguvad ettevõtte kontodelt välja summad, mis kokku moodustavad sageli ühe suurima kuluartikli kogu organisatsioonis. Need maksed toimuvad rutiinselt, enamasti vaikselt ja tähelepanu keskpunktist eemal. Need on palgamaksed.

Palgaarvestus on üks ettevõtte kõige tundlikumaid ja kriitilisemaid valdkondi - see hõlmab töötajate isikuandmeid, töölepinguid, töötasusid, maksuarvestust ja väljamakseid. Kuid siin peitub paradoks: mida tavapärasem ja automaatsem on protsess, seda vähem küsitakse küsimusi.

Kuna tegemist on suure rahavoo ning sageli mitme osapoole vahel hajutatud vastutuse protsessiga, on palgaarvestus ka pettuseriskide seisukohalt haavatav. Siin võivad nii tahtlikud manipulatsioonid kui ka hooletusest tekkinud rikkumised püsida märkamatult pikema aja vältel. Tagajärjeks ei ole üksnes otsene rahaline kahju, vaid ka võimalikud maksualased vaidlused, mainekahju ning usalduse vähenemine töötajate seas.

EY Eesti on Äripäeva raamatupidamise teabevara koostööpartner.

Palgaarvestuse pettused ei ole tavaliselt keerukad skeemid. Sageli kasutatakse lihtsalt ära kontrolli puudumist või liigset usaldust.

1. Fiktiivsed töötajad ehk „kummitused" palgalehel

Üks klassikalisemaid palgapettuse vorme on nn kummitustöötajate loomine. Tegemist on olukorraga, kus palgaarvestusse lisatakse inimene, kes tegelikult ettevõttes ei tööta. Süsteemis on olemas nimi ja isikukood, kuid reaalses tööelus teda ei eksisteeri. Palgamaksed suunatakse pangakontole, mille üle on kontroll pettuse toimepanijal või temaga seotud isikul.

Selliste juhtumite puhul ilmnevad sageli samad mustrid: töötaja on küll süsteemi sisestatud, kuid puudub allkirjastatud tööleping või personalitoimik. Teda ei leidu tööajakontrolli andmetes, puudub jälg tööülesannete täitmisest või tööde üleandmisest. Mõnikord kattuvad pangakonto andmed või kontaktandmed mõne teise töötaja omadega. Kui neid märke õigel ajal ei märgata, võib skeem kesta kuid või isegi aastaid.

2. Tööaja ja lisatasudega manipuleerimine

Teine levinud riskivaldkond on tööaja ja lisatasudega manipuleerimine. Siin ei pruugi töötaja olla fiktiivne - küll aga on fiktiivsed tema töötunnid või tasu suurus. Ületunde arvestatakse ilma tegeliku tööta, tööajatabeleid muudetakse tagantjärele või vormistatakse tulemustasusid, millel puudub selge ja kontrollitav alus.

Lisaks võivad töötajad manipuleerida müügipreemiatega. Müügiboonuste ja müügipreemiate pettused võivad avalduda mitmel kujul. Levinumad näited hõlmavad:

Fiktiivsed müügid ja võltsarved, mida kasutatakse müügimahtude paisutamiseks ja kõrgemate preemiate saamiseks.
Võltsostude või tehislike tehingute sisestamine süsteemi (müügiprogrammi) komisjonitasu tekitamiseks.
Võltskontode loomine.
Müügilepingute või sisemiste aruannete võltsimine müügisummade suurendamiseks.
Tagastuste varjamine või edasi lükkamine, et säilitada kunstlikult kõrgemad tulemused.
Tehingute ajastamine, mille käigus lükatakse müük tahtlikult järgmisesse perioodi, et saavutada suurem boonusemäär.

Sageli sünnivad sellised pettused koostöös - näiteks töötaja ja tema otsese juhi vaikival kokkuleppel. Kuid sama hästi võib põhjus olla kontrolli puudumises: tööajatabelid kinnitatakse formaalselt, ilma sisulise ülevaatuseta, või puuduvad süsteemsed kontrollid, mis tuvastaksid ebatavalised kõikumised.

Tüüpilisteks ohumärkideks on kinnitamata või tagasiulatuvalt muudetud tööajatabelid, ootamatult kasvanud ületundide maht, paisutatud tulemusnäitajad või omavoliliselt muudetud töötasude koefitsiendid.

3. Hüvitiste ja kulude väärkohtlemine

Pettused ei piirdu üksnes põhipalgaga. Märkimisväärne risk peitub hüvitistes ja kulude kompenseerimises. Kui hüvitiste maksmise alused ei ole selgelt reguleeritud või nende kinnitamine on pealiskaudne, võib palgaarvestusse lisanduda kulusid, millel puudub tegelik põhjendus.

Näiteks esitatakse fiktiivseid lähetuskulusid, varjatakse ametiauto isiklikku kasutust või kajastatakse seda valesti, makstakse põhjendamatuid preemiaid ilma juhatuse või personaliosakonna kinnitusteta. Kuna hüvitised võivad olla ebaregulaarsed ja erineva suurusega, on neid keerulisem võrrelda tavapäraste kuupõhiste palgamaksetega - ning just see muudab need atraktiivseks pettusekanaliks.

4. Süsteemi ligipääsuga seotud manipulatsioonid

Üha enam on palgaarvestuse pettused seotud infosüsteemidega. Kui ühel isikul on liiga ulatuslikud õigused - näiteks võimalus nii andmeid sisestada, kinnitada kui ka kustutada -, tekib otsene huvide konflikt. Tööülesannete lahususe põhimõtte rikkumine loob olukorra, kus kontroll on näiline.

Risk suureneb ka siis, kui kasutajaõigusi ei vaadata regulaarselt üle. Endiste töötajate kontod võivad jääda aktiivseks, rollid võivad muutuda, kuid õigused mitte. Sellises keskkonnas on võimalik muuta palgamäärasid, maksumäärasid või hüvitisi ilma, et keegi muudatusi sõltumatult kontrolliks.

Kuigi süsteemipõhised pettused võivad näida tehnilisemad, on nende juur sageli sama mis mujal - nõrk kontroll, liigne usaldus ja puudulik järelevalve. Palgaarvestuse protsess on täpne nii kaua, kuni selle ümber on toimiv ja teadlik kontrolliraamistik.

Pettuste peamised põhjused

Palgaarvestuse pettused ei teki enamasti juhuslikult, vaid kujunevad välja keskkonnas, kus kontroll on nõrk või formaalne.

Üks sagedasemaid põhjuseid on ebapiisav tööülesannete lahusus - olukord, kus üks ja sama isik saab luua töötaja andmed süsteemis, sisestada või kinnitada töötunnid ning algatada või teostada makseid. Kui protsessi võtmeetapid ei ole erinevate rollide vahel selgelt jaotatud, tekib isikul nii võimalus kui ka tehniline võimekus andmeid manipuleerida ilma, et keegi teine muudatusi sõltumatult kontrolliks.

Juhtkonna vähene tähelepanu teeb olukorra veelgi haavatavamaks. Kui palgaarvestust käsitletakse vaid administratiivse rutiinina, jäävad märkamata ootamatud trendid - näiteks järsk ületundide hüppeline kasv või preemiad, mis ei järgi kehtestatud kriteeriume. Kui keegi ei vaata numbreid süvitsi, võivad probleemid püsida märkamatult kuid või isegi aastaid.

Täiendavat riski loovad süsteemide nõrgad ligipääsuhaldused. Kui kasutajaõigusi ei määrata rollipõhiselt, neid ei vaadata regulaarselt üle või kui puudub selge auditijälg, on võimalik teha muudatusi nii, et need ei ärata tähelepanu. Eriti problemaatiline on olukord, kus endiste töötajate ligipääse ei suleta õigeaegselt või kus ühel kasutajal on ülemäärased õigused võrreldes tema tööülesannetega.

Automatiseerimata või osaliselt käsitsi toimivad protsessid suurendavad samuti pettuseriski. Kui andmeid kantakse süsteemide vahel üle käsitsi, kasutatakse Exceli tabeleid ilma versioonikontrollita või puuduvad automaatsed valideerimisreeglid, tekib rohkem võimalusi nii tahtlikeks manipulatsioonideks kui ka vigadeks. Mida rohkem on protsessis manuaalseid samme ilma kontrollpunktideta, seda raskem on hiljem tuvastada, kus ja millal kõrvalekalle tekkis.

Lõpuks mängib olulist rolli ka organisatsioonikultuur. Kui väikseid kõrvalekaldeid, näiteks "ümardamisi" või formaalseid reeglite eiramisi, ei käsitleta tõsiselt, kujuneb arusaam, et kontrollid on paindlikud ja reegleid võib tõlgendada oma huvides. Selline keskkond võib järk-järgult normaliseerida ebaeetilist käitumist.

Kuidas riske ohjata ja sisekontrollikeskkonda muuta?

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Kasulik

30.12.25, 14:03

Osalus- ja aktsiaoptsioonidega motiveerimine pakub maksueelist, kui detailid ja ajastus on õiged

Tänapäeva konkurentsitihedal tööturul otsivad ettevõtted üha nutikamaid viise talentide ligimeelitamiseks, motiveerimiseks ja hoidmiseks. Osalus- ja aktsiaoptsioonid on selleks levinud lahendus, sest need seovad töötajate ja juhtide huvid ettevõtte pikaajalise eduga ning võivad õigesti struktureerituna pakkuda ka maksueelist.

Kasulik

25.02.26, 20:44

EY soovitab: 10 sammu edukaks palgaarvestuseks välismaale laienevatele ettevõtetele

Edukad Eesti ettevõtted laienevad üha sagedamini välisturgudele, millega kaasneb enamasti vajadus värvata töötajaid ka välismaal. Kuidas ehitada mitme riigi palgaarvestuse projekt üles nii, et see oleks juhitav ja töökindel, selgitavad konsultatsiooniettevõtte EY palgaarvestuse eksperdid Inna Wahlberg ja Kaia Tuvike.

Sisuturundus

09.03.26, 15:12

SME Bank jõuab Eestisse, et tuua VKEde pangandusse rohkem kiirust ja paindlikkust

SME Bank on saabumas Eestisse, et pakkuda siinsetele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pangandust, mis liigub samas tempos nende äritegevusega. SME Banki tegevjuhi Raimondas Berniūnase sõnul ei peaks ettevõtjad ühte ning sama teavet korduvalt esitama ega nädalaid otsuseid ootama – kõik see saab ja peab olema palju kiirem.