Erik Laur: Eesti riik sai soovitud miljardi kätte, kuid nõudlus oli väiksem ja intress tuli kõrgem

Ajalooliselt on Eesti riigivõlakirju märgitud keskmiselt seitse korda üle, kuid täna jäi ülekatvus märgatavalt väiksemaks. Koguhuvi 2,5 miljardi euro ulatuses jäi alla ka eelmisele emissioonile, mil ligi 500 miljoni euro suurune emissioon märgiti üle enam kui seitse korda ja kogunõudlus ületas 3,5 miljardit eurot.

Toona maksti investoritele mid-swap'i taseme suhtes 72 baaspunkti preemiat ning võlakirja tootluseks kujunes 3,181 protsenti. Tänase emissiooniga kaasati küll suurem maht ja pikema tähtajaga raha, kuid kõrgema intressiga 3,609 protsenti.

Samas on märkimisväärne, et mid-swap'i taseme suhtes makstud riskipreemia oli seekord väiksem kui eelmise aasta lõpus ja jäi tasemele MS + 60 baaspunkti.

Viimati maksis Eesti riik pikaajalise võlakirja emissioonil nõnda madalat riskipreemiat 2020. aastal, mil rahastamine toimus ligikaudu mid-swap +30 baaspunkti tasemel. Siiski pole otsene võrdlus toonase perioodiga täielikult adekvaatne.

Enne pandeemiat ja geopoliitilise olukorra halvenemist oli Eesti riigivõlg Euroopa kontekstis marginaalne, ulatudes umbes kaheksa protsendini SKP-st. Samuti ei olnud veel täiemahuliseks paisunud sõda Ukrainas, mis on viimastel aastatel suurendanud kogu regiooni krediidiriski tajumist investorite poolt. Seega tuleb madalamat riskipreemiat hinnata olulisest keerukamas riskikeskkonnas.