- OMX Baltic0,2%307,75
- OMX Riga−0,24%900,07
- OMX Tallinn0,04%2 098,52
- OMX Vilnius0,55%1 447,56
- S&P 5001,08%7 500,58
- DOW 300,14%51 564,7
- Nasdaq 1,91%26 517,93
- FTSE 100−0,35%10 363,27
- Nikkei 2250,58%71 664,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%83,83
- OMX Baltic0,2%307,75
- OMX Riga−0,24%900,07
- OMX Tallinn0,04%2 098,52
- OMX Vilnius0,55%1 447,56
- S&P 5001,08%7 500,58
- DOW 300,14%51 564,7
- Nasdaq 1,91%26 517,93
- FTSE 100−0,35%10 363,27
- Nikkei 2250,58%71 664,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%83,83
Erik Laur: Eesti riik sai soovitud miljardi kätte, kuid nõudlus oli väiksem ja intress tuli kõrgem
Täna toimunud Eesti riigivõlakirjade emissiooni käigus kaasati üks miljard eurot. Kogunõudlus ulatus 2,5 miljardi euroni, millest investoritele allokeeriti võlakirju ühe miljardi euro eest. See kinnitab, et turul on jätkuvalt huvi võlakirjade vastu, kuigi nõudlus jäi sel korral alla varasematele emissioonidele.
Ajalooliselt on Eesti riigivõlakirju märgitud keskmiselt seitse korda üle, kuid täna jäi ülekatvus märgatavalt väiksemaks. Koguhuvi 2,5 miljardi euro ulatuses jäi alla ka eelmisele emissioonile, mil ligi 500 miljoni euro suurune emissioon märgiti üle enam kui seitse korda ja kogunõudlus ületas 3,5 miljardit eurot.
Ajalooliselt on Eesti riigivõlakirju märgitud keskmiselt seitse korda üle, kuid täna jäi ülekatvus märgatavalt väiksemaks.
Toona maksti investoritele mid-swap'i taseme suhtes 72 baaspunkti preemiat ning võlakirja tootluseks kujunes 3,181 protsenti. Tänase emissiooniga kaasati küll suurem maht ja pikema tähtajaga raha, kuid kõrgema intressiga 3,609 protsenti.
Samas on märkimisväärne, et mid-swap'i taseme suhtes makstud riskipreemia oli seekord väiksem kui eelmise aasta lõpus ja jäi tasemele MS + 60 baaspunkti.
Geopoliitiline ebastabiilsus on riskitaju tõstnud
Viimati maksis Eesti riik pikaajalise võlakirja emissioonil nõnda madalat riskipreemiat 2020. aastal, mil rahastamine toimus ligikaudu mid-swap +30 baaspunkti tasemel. Siiski pole otsene võrdlus toonase perioodiga täielikult adekvaatne.
Tänase emissiooniga kaasati küll suurem maht ja pikema tähtajaga raha, kuid kõrgema intressiga 3,609 protsenti.
Enne pandeemiat ja geopoliitilise olukorra halvenemist oli Eesti riigivõlg Euroopa kontekstis marginaalne, ulatudes umbes kaheksa protsendini SKP-st. Samuti ei olnud veel täiemahuliseks paisunud sõda Ukrainas, mis on viimastel aastatel suurendanud kogu regiooni krediidiriski tajumist investorite poolt. Seega tuleb madalamat riskipreemiat hinnata olulisest keerukamas riskikeskkonnas.
Seotud lood
Eesti valitsus kuulutas välja rahvusvahelise võlakirjade emissiooni, et katta riigieelarve üldist puudujääki ning täiendada likviidsusreservi. Emissioon toimub lähipäevil, kui turuolukord seda võimaldab. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.
Eesti Panga hinnangul ei pruugi praegu seaduses sisalduv ja kuni 2029. aastani kaitsekuludele ulatuslikku erandit lubav eelarvereegel olla piisav võlakoorma stabiliseerimiseks, kirjutab keskpanga president Madis Müller Eesti Panga blogis.
Alvian Hints on TalTech majandusteaduskonna ettevõtliku juhtimise MBA õppekava esimese aasta tudeng, kes on sündinud, elanud ja õppinud Tartus, kuid pärast magistrikraadi lõpetamist juba 10 aastat tegutsenud hoopis Rootsis ehitusinsenerina. Igapäevaselt töötab ta rahvusvahelises ettevõttes COWI. “Vabal ajal teen sporti ning kodus ootab mind alati 8-aastane tütar, kes aitab pärast tööpäeva fookuse kiiresti pereelule tagasi tuua,” sõnab ta.
Enimloetud
1
2
Märkimisperiood kestab 26. juunini
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kolm eeldust paremaks juhtimiseks ja otsusteks
- ST
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele