Seega ei ole küsimus selles, kas intresse ikkagi tõstetakse mõnel järgmisel koosolekul, vaid pigem selles, et mitu korda neid tõstetakse.
Turgude ootused on sellised, et kuue kuu euribor on sügisel 2,8%, mis tähendab, et kaks-kolm intressitõusu tuleb veel. Välistatud ei ole ka rohkem tõuse kui realiseeruvad kõige negatiivsemad stsenaariumid.
Eesti Panga president: on üha tõenäolisem, et edaspidi tuleb intressimäärasid tõsta
Intressimäärade üle otsustamisel peab keskpank hindama kahe vastassuunalise jõu vahekorda. Ühelt poolt kiirendab energia kallinemine üldist hinnatõusu, teisalt kaasneb majanduse üldisema aeglustumisega aeglasem inflatsioon, kommenteeris Eesti Panga president Madis Müller Euroopa Keskpanga otsust.
Euroopa Keskpanga nõukogul oli hoolimata Iraanis sõja puhkemise järgselt kiirenenud hinnatõusust võimalik jätta intressimäärad seekord tõstmata muuhulgas tänu sellele, et finantsturgudel on pikemaajalised intressimäärad juba kerkinud. See tähendab, et rahastamistingimuste karmistumine, mis on vajalik hinnatõususurvetele vastu seismiseks, on teoks saanud ka ilma keskpanga otsese sekkumiseta. See n-ö avansiline mõju aga kaotab oma jõu, kui keskpanga intressimäärad jäävad pikemaks ajaks muutumatuks. Seetõttu tasub olla valmis, et lähiajal võib Euroopa Keskpanga nõukogu olla sunnitud intressimäärasid siiski tõstma.
Veel paar kuud tagasi tundus, et mul on võimalik oma viimase Euroopa Keskpanga rahapoliitika istungi järel tõdeda, et pärast keskpankurite jaoks üsna tormilisi aastaid on euroala hinnatõus lõpuks stabiliseerunud eesmärgiks seatud 2% lähedal. Pärast Iraani sõja puhkemist ja energiahindade järsku kallinemist ma paraku seda enam öelda ei saa.
Miks me näeme sellel aastal hinnatõusu kiirenemist ja miks see ei ole lühiajaline šokk?