Urmas Volens: õiguskaitsesüsteem vaimse pankroti äärel, advokaadibüroodel tööd jagub

Tsiviil- ja haldusvaidluste arv kohtutes kasvab, menetlusajad pikenevad. 2025. aastal esitati Eesti kohtutesse esimeses astmes lahendamiseks varasemast jälle rohkem asju: 37 532 (+6,4% ) tsiviilasja, 5161 väärteoasja (+9,8%), 3444 haldusasja (+1,7%). Selgelt on näha, et suuremad ja keerulisemad menetlused muutuvad aeglasemaks, esimeses astmes otsuseni jõudmiseks kulub juba 3-5 aastat, ringkonnakohtu menetlus on kujunenud 2 aasta pikkuseks.

Kui selline trend jätkub, hakkab vaidluste lahendamise aeg mõjutama Eesti konkurentsivõimet ja õigusriigi toimimist laiemalt. Avalikkuse ette on toodud mitmeid lugusid kohtunike suurest töökoormusest tingitud läbipōlemisest ja muudest tervisehädadest. Olukorra lahendusena arutatakse tegeliku kohtuorganisatsiooni juhtimise korrastamise ja töö efektiivsemaks muutmise asemel fookuse täielikult kaotanud debatis selle üle, kas maa- ja ringkonnakohtuid tuleks ühendada vōi oleks see pōhiseadusega vastuolus ja seetōttu tuleks asuda pōhiseadust muutma.

Kohtutesse jōudvate kriminaalasjade arv on küll veidi vähenenud (10 498 asja, -5%), kuid menetlusasutuste tehtud otsused mitmete avalikkuse tähelepanu all olnud asjades on ühiskonna ōigustunnet ja usaldust oluliselt riivanud, lisaks tekitanud menetlusele allutatud isikutele ja nende lähedastele pōhjendamatuid kannatusi.

Tekkinud on kahtlus, kas kriminaalmenetlust on kasutatud ametnike isiklike ambitsioonide saavutamise vōi, veel hullem, isiklike tülide lahendamise vahendina (kui viimane väide paika peaks pidama, on tegemist riigi julgeolekut ohustava kuritarvitusega). Vigade tunnistamise ja usalduse taastamise asemel tegelevad asutuste juhid organisatsioonide ebaōigeks osutunud otsuste ōigustamisega, mis pigem veelgi vähendab usaldust.

Need kurvad arengud mōjutavad ka ōigusteenuste turgu. Tsiviilasjade pikk menetlusaeg on toonud kaasa selle, et suuri pōhimōttelise tähendusega ärivaidlusi jōuab kohtutesse ja eriti kōrgematesse kohtutesse pigem vähem, neid püütakse lahendada läbirääkimiste teel, kasvamas on vahekohtute roll. See on iseesesest muidugi hea areng.