Euroopa pangad rahastavad Eestis asuva Mandri-Euroopa suurima akuparkide kompleksi valmimist rekordilise 85,6 miljoni euroga, kasutades Baltikumis uudset finantseerimise mudelit, mis on täielikult üles ehitatud energiasalvestuse varadest teenitavatele tuludele.
85,6 miljoniga rahastavad akuparkide kompleksi rajamist Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Edmond de Rothschild Asset Management ning Põhjamaade Investeerimispank (NIB). Sellest NIB osa on 27,7 miljoni euro suurune laen kümneks aastaks.
Rahastus suunatakse
Baltic Storage Platformi kahe akupargi – Hertz 1 ja Hertz 2 – valmimiseks Kiisal ja Arukülas.
Nii EBRD kui ka NIB rahastust toetab Euroopa Liidu InvestEU programmi kaudu antav esmase kahjumi riskikate.
Rahastuse saanud akuparkide kompleksi rajavad ühisettevõtte Baltic Storage Platform kaudu Eesti energiaettevõte
Evecon, Prantsuse päikeseenergiatootja Corsica Sole ning rahvusvaheline investeerimisfond Mirova.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Summus Capital omandas Echo Investmentilt 103 miljoni euro eest Libero Katowice kaubanduskeskuse. Tegu on selle aasta suurima üksiktehinguga kaubanduskinnisvara segmendis Poolas.
KC Energy avas Harjumaal, Pihlaka külas Kehra külje all pea 53-megavatise päikesepargi. Pihlaka päikesepargi investeering ulatus 35 miljoni euroni, millest 22 miljonit kaeti Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) laenuga.
Baltikumis ja Poolas tegutsev taastuvenergia ettevõte Sunly rajab Lätti Euroopa Investeerimispanga, SEB ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 85 miljoni eurose laenuga neli päikeseparki.
Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) nõukogu pikendas André Küüsveki ametiaega panga presidendi ja juhatuse esimehena kuni 2029. augusti lõpuni. Küüsvek on olnud selles ametis alates 2021. aasta aprillist.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.