- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 225−0,13%66 173,08
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 225−0,13%66 173,08
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,37
Suurema laekumise tingis maksu- ja tolliameti teatel erasektori ettevõtete suurem dividendide deklareerimine. Kõige enam deklareeriti dividende kinnisvaraalases tegevuses, hulgi- ja jaekaubanduses ning finants- ja kindlustustegevuse sektorites.
Üldse laekus mais riigieelarvesse ligi 1,3 miljardit eurot makse, mida on 43,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Laekumine suurenes ennekõike käibemaksu ja sotsiaalmaksu kõrgema laekumise arvelt
Aasta esimese viie kuuga laekus kokku ca 6,2 miljardit eurot makse, mida on 115 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. Laekumise suurenemisse on enim panustanud käibemaks (+245,6 mln eurot), sotsiaalmaks (+117,9 mln eurot) ja kütuseaktsiis (+28,2 mln eurot).
Käibemaksu laekus mais üle 384 miljoni euro ehk 27,9 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi. Laekumise kasvu toetas enim jaekaubandus, sealhulgas mootorikütuste jaemüük, kus laekumist mõjutasid võrreldes mullusega kõrgemad kütusehinnad.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus mais üle 239 miljoni euro, mida on 24,5 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Seda mõjutas maksuvaba tulu süsteemi muutus aasta alguses.
Palgafond suurenes aastaga 4,8%, mis suurendas sotsiaalmaksu laekumist 448,5 miljoni euroni ja mida laekus 18,8 miljonit eurot enam kui aasta tagasi.
Kütuseaktsiisi laekus mais 47 miljonit eurot, mida on ca 1,8 miljon eurot rohkem kui mullu samal ajal. Mais lubati bensiini ja diislit tarbimisse üle 3,1 miljoni liitri ehk 3,4% rohkem kui aasta varem. See näitab stabiilselt nõudlust turul, mis on tingitud madalamatest hindadest kui teistes Balti riikides. Samuti on kütuseaktsiisi laekumine püsinud viimaste kuude lõikes stabiilselt ühtlasel tasemel.
Tubakaaktsiisi laekus mais 20,2 miljonit eurot, mida oli 100 tuhat eurot rohkem kui mullu mais. Seega on tubakaaktsiisi laekumine eelmise aastaga võrreldes samal tasemel. Kuigi aasta tagusega võrreldes vähenesid mais sigarettide tarbimisse lubatud kogused, suurenesid alternatiivsete tubakatoodete kogused (nikotiinipadjad, e-sigaretid). See peegeldab muutusi tarbijate eelistustes: sigarettide kasutamine väheneb ning osa tarbimisest on liikunud alternatiivsetele tubakatoodetele.
Alkoholiaktsiisi laekus mais 20 miljonit eurot ehk ca 800 tuhat eurot rohkem kui aasta tagasi. 2025. aasta lõpus toimunud suur kange alkoholi ja õlle varumine enne aktsiisimäära tõusu mõjutab senini tarbimisse lubatavaid koguseid.
90% maksudest tasuti õigeaegselt
Maksuvõlg oli 1. juuni 2026 seisuga kokku 346 miljonit eurot, millest 47,2 miljonit eurot on ajatatud.
Maksuvõlg suurenes maikuus 1,4 miljoni euro võrra. Enim suurenesid käibemaksu- (1,8 mln eurot), kinnipeetud tulumaksu (428 500 eurot) ja sotsiaalmaksuvõlg (270 900 eurot). Samal ajal vähenes võlasumma enim maamaksu (498 700 eurot), füüsilise isiku tulumaksu (428 500 eurot) ja mootorsõidukimaksu (98 200 eurot) tasumise tõttu.
Hetkel kuum
Ehkki maikuu jooksul maksuvõlg suurenes, püsib maksudistsipliin stabiilselt heal tasemel - ca 90% kõikidest maikuu tähtajaga nõuetest tasuti õigeaegselt. Maksuvõlg suurenes ennekõike üksikute suurte summadega maksukohustuste tõttu, kuid enamik maksumaksjaid täidab oma kohustused jätkuvalt tähtaegselt.
Peamine osa maksuvõlast koondus mais hulgi- ja jaekaubanduse, ehituse ning töötleva tööstuse sektoritesse. Nende sektorite maksuvõlg moodustab jätkuvalt ligi poole koguvõlast. Nimetatud sektorite maksuvõlad on valdavalt seotud käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksudega.
Maksuvõlglasi oli mai lõpu seisuga kokku ligi 54 400 ehk 5400 võrra vähem kui aprillikuu lõpus. Ennekõike vähenes võlglaste arv 5000 isiku maamaksu tasumise tõttu. Neist 3900 olid eraisikud, kelle võlasaldo vähenes kokku ligi 304 000 euro võrra ja ligi 820 juriidilised isikud, kelle võlasaldo vähenes pea 195 000 euro võrra.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele