Soome langetab kasumimaksu. Tuntud ökonomist ütleb, et see võib kasvatada maksutulu

Osa majandusteadlasi ja poliitikuid oli maksulangetuse vastu, kartes, et langetus vähendab niigi võlakoormaga hädas oleva riigi maksutulu. Kangasharju aga leiab, et kriitikud keskenduvad liiga kitsalt üksnes ettevõtte tulumaksu laekumisele. Tema sõnul tuleks arvesse võtta ka maksulangetuse mõju investeeringutele, tööhõivele, palkadele ja tarbimisele.

„Maksutulu seisukohalt on olulisem ettevõtete võime kasumit teenida kui see, kas maksustatavalt kasumilt võetakse maksu 18 või 20 protsenti," kirjutasid Kangasharju ja ETLA uuringujuht Tero Kuusi eelnõud kommenteerides.

Ettevõtte tulumaksu langetamise vastased viitavad uuringutele, mille järgi madalam maksumäär ei suurenda ettevõtete investeeringuid ega kasumeid piisavalt, et korvata riigile tekkivat otsest maksutulu vähenemist.

Kangasharju peab uuringut oluliseks, sest tema hinnangul on see üks esimesi Euroopa empiirilisi analüüse, mis üritab mõõta ettevõtte tulumaksu mõju kogu majandusele, mitte ainult kitsale maksubaasile.

Kangasharju ja Kuusi hinnangul näitab ka Soome enda kogemus, et ettevõtte tulumaksu laekumist mõjutab rohkem ettevõtete kasumlikkus kui ametlik maksumäär.

2000ndate aastate alguses oli Soome ettevõtte tulumaksu määr 29 protsenti, 2014. aastast 20 protsenti ning järgmisel aastal langeb see 18 protsendile. See saab riik sama suurelt maksutatavalt kasumilt praegu 9 protsenti ja järgmisest aastast 11 protsendipunkti vähem maksu.

Ometi ei ole ajaloolistes andmetes näha otsest seost ettevõtte tulumaksu määra langetamise ja maksulaekumiste vähenemise vahel. Kangasharju ja Kuusi hinnangul on kasumimaksu laekumise muutused olnud palju tihedamalt seotud ettevõtete kasumite kõikumisega.

"Maksulaekumiste vähenemine langeb ajaliselt kokku brutokasumite kahanemisega, mitte ettevõtte tulumaksu määra alandamisega. Seega ei tulene avaliku sektori rahanduse probleemid liiga madalast ettevõtte tulumaksu määrast, vaid ettevõtete nõrgast majandustulemusest. Selle põhjal võib väita, et ettevõtete maksukoormust tuleks pigem vähendada kui suurendada," arvavad Kangasharju ja Kuusi.

Kangasharju hinnangul on suur osa ettevõtte tulumaksu käsitlevast teaduskirjandusest üles ehitatud mikromajanduslikule lähenemisele. Sellistes uuringutes püütakse mõõta ainult ettevõtte tulumaksu mõju ettevõtte maksustatavale kasumile, mitte mõju ka ülejäänud majandusele. Tema sõnul tekitab olukorra asjaolu, et selliste makromõjude usaldusväärne modelleerimine on keeruline ning Soome kohta on vastavaid analüüse seni vähe.

Kangasharju sõnul annab ettevõtte tulumaksu langetamiseks põhjust ka rahvusvaheline konkurents.

Kuigi Soome üldine ettevõtte kasumimaksu määr ei erine oluliselt konkurentidest, näitab OECD statistika, et uutele investeeringutele langev tegelik maksukoormus on Soomes kõrgem kui OECD, Euroopa Liidu ja Põhjamaade keskmine.

Soome on Kangasharju sõnul üks väheseid OECD riike, kus uued investeeringud on maksustatud karmimalt kui juba olemasolev kapital - seega ei soosi maksusüsteem piisavalt uusi investeeringuid ega ettevõtete kasvu.

Selle probleemi üks lahendus saaks olla suuremad maksusoodustused ning kulumimäärad uutele investeeringutele. Ent erandite ja soodustuste süsteem suurendab paratamatult bürokraatiat, seetõttu peab Kangasharju ettevõtte kasumimaksu üldist alandamist lihtsamaks ja läbipaistvamaks lahenduseks.

Kangasharju võtab oma seisukoha kokku põhimõttega, et ettevõtte tulumaksu eesmärk ei peaks olema võimalikult kõrge maksumäär, vaid selline maksutase, mis toetab ettevõtete kasumlikkust ja investeerimisvõimet.

„Maksumäär tuleks seada tasemele, mis maksimeerib ettevõtete võime kasumit teenida, mitte staatiliselt hinnatud maksutulu suuruse."

Soome kasumimaksu langetamise poolt- ja vastuväidete ning poliitilise debatiga saad pikemalt tutvuda SIIN.