Majanduse elavnedes tuleks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul hakata Eestil alates järgmisest aastast vähendama eelarvepuudujääki. Kiiresti kasvavate kaitsekulude taustal on tähtis tagada, et riigi võlakoorem ei hakkaks püsivalt kasvama.

- Eesti Panga president Madis Müller nõustub, et eelarvepuudujääk ja riigivõla kasv tuleb hoida kontrolli all.
- Foto: Raul Mee
IMF avaldas täna iga-aastase raporti, milles antakse hinnang Eesti majandusele ja soovitusi majanduspoliitikale. Eesti majandus on pikaajalise languse järel hakanud kosuma, kuid lähiaastate kasvuväljavaade jääb IMFi hinnangul tagasihoidlikuks. Kasvu piiravad globaalne ebakindlus ja taastumine kriisidest, aga ka struktuursed kitsaskohad Eestis, nagu oskustööjõu nappus, piiratud juurdepääs kapitaliturgudele ja halduskoormus. Selle aasta majanduskasvuks prognoosib IMF 0,5%; lähiaastatel kiireneb kasv 1,5–1,9%ni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidu majandus kasvab sel aastal oodatust vähem, ennustab Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni BusinessEurope värske majandusprognoos. Prognoosi kohaselt kasvab ELi majandus sel tänavu tagasihoidlikult 1% ja järgmisel aastal 1,4%.
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi võib selle aasta majanduskasv jääda 1,5% juurde ning kahel järgmisel aastal jääb kasvukiirus 2–3% vahele. USA kehtestatud kaitsetollidel on Eestile piiratud mõju, aga kui kaitsetollid kujunevad praegusest kõrgemaks, pärsivad need majanduskasvu.
Ühendriikide kehtestatud tollimaksud on endiselt kõrged, kuid kulub veel kaks-kolm kuud, enne kui saame täpsemalt hinnata nende tekitatava kahju ulatust. Kuna globaalse kaubavahetuse krahh jäi tulemata ja keskpangad lõdvendavad rahapoliitikat, siis valitseb aktsiaturgudel optimismipuhang. Samas viitavad makronäitajad juba majanduskasvu aeglustumisele ja kergendusralli seisab nõrkadel jalgadel.
Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.