„Arvutused näitavad, et ka 800-eurose kuupalgaga inimene saab II samba abil tulevikus märkimisväärselt suurema pensioni. Isegi need, kes liituvad kogumissüsteemiga alles 50.eluaastates, võidavad,“ kinnitab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits.
„Minu tehtud arvutused näitavad selgelt, olenemata sissetulekust on II sambaga liitumine alati kasulikum kui ainult I samba peale lootmine,“ kirjutab Piirits ministeeriumi blogis. II samba tootluseks eeldab ta oma arvutustes senist ajaloolist keskmist ehk 3,9% aastas.
Piirits võttis vaatluse alla kaks tüüpilist juhtumit: 1) noor inimene, kes liitub tööturuga 2025. aastal. Tema saab koguda kogu tööea jooksul, ja 2) 1975. aastal sündinud inimene, kel on umbes 16 aastat pensionini.
Noore inimese puhul näitab graafik, et II samba mõju on märgatav kõigi sissetulekutasemete puhul. Kui inimene kogub terve tööea jooksul ja pensionile jäädes on ta keskmise palgaga (nt 1800–2200 eurot), on pension koos II sambaga 23–28% suurem. Ka väiksema, näiteks 800-eurose palga puhul on pension oluliselt suurem. Ja mis veelgi olulisem – vahe püsib ka 20 ja 26 aastat pärast pensionile jäämist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
OECD avalikustas hiljuti värske pensionifondide statistika, mille järgi oli Eesti teise pensionisamba 2024. aasta reaaltootlus – 11,3% – OECD riikide kõrgeim näitaja. Eestile järgnesid Leedu (11,1%) ja Slovakkia (10,7%).
Alvian Hints on TalTech majandusteaduskonna
ettevõtliku juhtimise MBA õppekava esimese aasta tudeng, kes on sündinud, elanud ja õppinud Tartus, kuid pärast magistrikraadi lõpetamist juba 10 aastat tegutsenud hoopis Rootsis ehitusinsenerina. Igapäevaselt töötab ta rahvusvahelises ettevõttes COWI. “Vabal ajal teen sporti ning kodus ootab mind alati 8-aastane tütar, kes aitab pärast tööpäeva fookuse kiiresti pereelule tagasi tuua,” sõnab ta.