Ministeerium värskendas riigi ootusi Eesti Energiale. Ootuste dokument on üsna mõttetu

Säärane arusaam tekkis, kui süvenesin rahandusministeeriumi pressiteatesse, kus minister Ligi kuulutab, et „Eesti Energia ülesanne on varustuskindlus, konkurentsivõime ning puhtam tootmine“. Siit saab kohe sae käima tõmmata teemal, milline neist kolmest on prioriteet – need on ju eri suundadesse näitavad eesmärgid. See tähendab, et juhtkond peab otsustama, mis parajasti kõige olulisem on, kas investeeringud kindlusesse, kasum või CO2 vähendamine, ja lootma, et valitsus/minister on sama meelt ega saada oma muskli demonstreerimiseks erikontrolli kaela.

Kui minna pressiteatest edasi algdokumendi juurde, saame omaniku finantsootuste kohta teada, et Eesti Energia peab oma investeerimisotsustes lähtuma omakapitali hinnast 7,0% ning tagama iga-aastaselt omakapitali tootluse vähemalt eelmise viie aasta keskmise omakapitali hinna tasemel.

Kui veidi internetis kaevata, siis saame teada, et eelmistes, 2022. aastal allkirjastatud (rahandusminister oli siis Keit Pentus-Rosimannus) omaniku ootustes oli omakapitali hinnaks ja tootluse eesmärgiks seatud 6,1%. Üle-eelmistes ootustes 2020. aastal (rahandusminister Martin Helme ajal) oli see näitaja 6,8%. Omaniku ootuste avaldamise tava sai alguse 2010ndate alguses, aga varasemaid ootusi enam ei leia, kuigi võrdluse huvides võiksid needki olla rahandusministeeriumi lehel hõlpsasti kättesaadavad.