2025. aastat finantsinnovatsioonis ilmestasid nii ammu planeeritud arengud kui ka mõned ootamatused, kirjutavad advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat ja fintech-valdkonna juht Anneli Krunks ning Ellex Raidla partner Marko Kairjak.

- Anneli Krunks ja Marko Kairjak
- Foto: RAUNO LIIVAND PHOTOGRAPHY
Ammu planeeritud muutustest oli lõppeval aastal peamiseks teemaks küberturvalisuse reform (DORA, Digital Operational Resilience Act, finantssektori digitaalse tegevuskerksuse määrus), mille uued nõuded hakkasid kehtima 2025. aasta alguses.
Reformiga tahab EL tagada, et Euroopa finantssektoris on head ja kõrgel tasemel reeglid võimalike andmelekete ja küberrünnete ärahoidmiseks. Reeglid näevad ette riski hindamise, testimise ja pideva monitoorimise kohustuse, samuti nõuded kolmandast isikust IT-teenuse osutajate kasutamisele.
Kelle oma on euro?
Kui kõik õnnestub, peaks EL saama võrreldes USA ja Aasiaga finantsteenuste kasutamiseks oluliselt küberturvalisemaks kohaks. See on tähtis ka praeguste geopoliitiliste tendentside tõttu, sest 2025. aasta alguses tõusis ootamatult päevakorda Euroopa maksesüsteemide sõltumatuse küsimus.
Ootamatult tõusis päevakorda Euroopa maksesüsteemide sõltumatuse küsimus.
Senine ettekujutus on olnud, et euro on Euroopa oma ja maksed euros on midagi sellist, mis on ka Euroopa teha ja hallata. Ent enamik makseid tehakse kasutades USA päritolu kaarte (Visa ja Mastercard) ning USA operatsioonisüsteeme kasutavaid telefone ja kellasid (Apple, Google).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Digieuro lahendaks kolm eurooplaste probleemi
Eesti Pangas toimunud rahvusvahelisel konverentsil arutleti, kuidas aitab plaanitav digieuro teha lähitulevikus Euroopa majanduse jaoks kriitilisi makseid. Euroopa Liidu kontrolli all olev digitaalne maksevahend muutub üha olulisemaks, sest sularaha kasutatakse üha vähem ja geopoliitilised raputused tõstavad esile vajaduse olla strateegiliselt sõltumatu.
Oleme Eestis harjunud sellega, et finantsteenuse kasutamiseks piisab meil näiteks vastavasse mobiilirakendusse sisselogimisest digitaalse tuvastuse kaudu (sh näo biomeetriat kasutades). Ka uue teenuselepingu sõlmimine või senise teenuselepingu lõpetamine toimub digiallkirjastades. Meile nii iseenesest mõistetavad lahendused ei ole aga tavapärased igal pool Euroopas.
Sularaha kasutus on ajas pidevalt vähenenud. Selleks on mitmeid erinevaid põhjuseid – digitaalsete finantsteenuste areng ja parem kättesaadavus inimestele, aga ka mugavus, mida pakuvad endas nii digitaalsed rahaülekanded kui maksekaartide kasutamine. Järgmine samm selles vallas peaks olema digitaalse euro kasutuselevõtt.
Näeme digieuros Eestile olulist varulahendust puhuks, kui pankade makseteenused peaksid mingil põhjusel katkema, kirjutab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt panga blogis. Samuti võimaldaks digieuro tema sõnul soodsamaks kaubelda globaalsete kaardiskeemide tasusid.
Kvartaalse väljamaksega võlakirju saab märkida 11. novembrini
Läti juhtivate keskkonnateenuste ettevõtete kontsern, AS CleanR Grupa viib läbi esimese avaliku võlakirjapakkumise, mille käigus soovib kaasata ka Eesti investoritelt 6,5% aastase intressimääraga
võlakirjadega kokku 15 miljonit eurot. Võlakirjade märkimisperiood lõpeb 11. novembril kell 15:30.