2025. aasta finantsinnovatsioonis: kelle oma on euro ja kas praegused reeglid kõlbavad AI-ajastusse?

Eesti Pangas toimunud rahvusvahelisel konverentsil arutleti, kuidas aitab plaanitav digieuro teha lähitulevikus Euroopa majanduse jaoks kriitilisi makseid. Euroopa Liidu kontrolli all olev digitaalne maksevahend muutub üha olulisemaks, sest sularaha kasutatakse üha vähem ja geopoliitilised raputused tõstavad esile vajaduse olla strateegiliselt sõltumatu.

Oleme Eestis harjunud sellega, et finantsteenuse kasutamiseks piisab meil näiteks vastavasse mobiilirakendusse sisselogimisest digitaalse tuvastuse kaudu (sh näo biomeetriat kasutades). Ka uue teenuselepingu sõlmimine või senise teenuselepingu lõpetamine toimub digiallkirjastades. Meile nii iseenesest mõistetavad lahendused ei ole aga tavapärased igal pool Euroopas.

Sularaha kasutus on ajas pidevalt vähenenud. Selleks on mitmeid erinevaid põhjuseid – digitaalsete finantsteenuste areng ja parem kättesaadavus inimestele, aga ka mugavus, mida pakuvad endas nii digitaalsed rahaülekanded kui maksekaartide kasutamine. Järgmine samm selles vallas peaks olema digitaalse euro kasutuselevõtt.

Näeme digieuros Eestile olulist varulahendust puhuks, kui pankade makseteenused peaksid mingil põhjusel katkema, kirjutab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt panga blogis. Samuti võimaldaks digieuro tema sõnul soodsamaks kaubelda globaalsete kaardiskeemide tasusid.

Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.