Eesti Pank: digieuroga tekib Euroopa oma makselahendus, mis surub alla ka kaarditasusid

Möödunud aasta novembris algas Euroopa Liidus kaheaastane digieuro ettevalmistusetapp, mille käigus töötatakse välja projekti reeglistik ning valitakse digitaalse euro platvormi ja taristut arendavad potentsiaalsed teenusepakkujad. Ka Eesti valitsus on sellele põhimõttelise heakskiidu andnud. Nende kahe aasta jooksul soovitakse suhelda üldsuse ja kõigi sidusrühmadega.

Krüptovarade osas levivad endiselt arvamused, mille kohaselt puudub neil reaalne väärtus ja tulevik. Tegelikkuses on krüptovarade väärtus rajatud kasutajate usaldusele ja tehnoloogilisele turvalisusele, pakkudes ligipääsu finantsteenustele ka neile, kes on traditsioonilistest süsteemidest kõrvale jäänud.

Geopoliitilised pinged ja majandusliku autonoomia püüdlused sunnivad Venemaad, Hiinat, Euroopa Liitu ja teisi kiiresti looma uusi valuuta- ja finantssüsteeme. Need arengud tekitavad loomulikult küsimusi USA dollari keskse rolli kohta globaalses kaubanduses ja rahanduses.

Paralleelselt digieuro käibele võtmiseks eelduste loomisega on Euroopa Komisjon esitanud seadusandliku ettepaneku ka sularaha aktsepteerimise ja kättesaadavuse tagamiseks.

Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?