Krüptovarade osas levivad endiselt arvamused, mille kohaselt puudub neil reaalne väärtus ja tulevik. Tegelikkuses on krüptovarade väärtus rajatud kasutajate usaldusele ja tehnoloogilisele turvalisusele, pakkudes ligipääsu finantsteenustele ka neile, kes on traditsioonilistest süsteemidest kõrvale jäänud.

- Polina Brottier on krüptovaraplatvormi Binance’i esindaja Eestis
Sageli tekib arusaam, et krüptovarad ei oma reaalset väärtust, kuna need pole seotud millegi füüsilisega. Argumenteeritakse, et krüptovaradel puudub näiteks kullareservide tugi ja keskpankade garantii ning seetõttu justkui oleks tegu varaga, millel pole kindlat alust.
Millel krüptovarade väärtus põhineb?
Enne järelduste tegemist, et krüptovaradel puudub kindel alus, tasub uurida, millel põhineb raha väärtus üldiselt. Varasemalt sidusid valitsused oma valuuta füüsiliste varade, näiteks kullaga, andes sellega rahale kindlama aluse. Tänapäeval pole see enam suurema osa fiat-valuutade puhul nii.
Näiteks Ameerika Ühendriigid loobusid kullastandardist 1971. aastal, mil president Nixon muutis dollari fiat-valuutaks sidudes dollari kursi lahti kulla omast. See näitab, et tänapäeval põhineb raha väärtus pigem riiklikul regulatsioonil ja turu usaldusel, mitte füüsilisel kaubal. Seega saab valitsuste emiteeritud raha, olgu selleks siis näiteks dollar või euro, oma väärtuse usaldusest: usaldus valitsustesse, institutsioonidesse ja majandusse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tuleviku prognoosimise jaoks on andmed abiks, aga mitte piisavad.
Geopoliitilised pinged ja majandusliku autonoomia püüdlused sunnivad Venemaad, Hiinat, Euroopa Liitu ja teisi kiiresti looma uusi valuuta- ja finantssüsteeme. Need arengud tekitavad loomulikult küsimusi USA dollari keskse rolli kohta globaalses kaubanduses ja rahanduses.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.