Rohkem kui enamus teisi finantsjuhte peab Matkaspordi finantsjuht Rudolf Palk tegutsema ilmast lähtudes. Kui müük sõltub muutuvast keskkonnast, siis tuleb isegi kõige moodsama finantstarkvara kõrval säilitada paindlikkus ja valmisolek kiireks reageerimiseks, rõhutab ta.

- Matkaspordi finantsjuht Rudolf Palk
Matkaspordi eripära on seotud õue- ja sporditarvete müügiga, mis tähendab, et iga hooaeg sõltub otseselt ilmastikust. Kui talv on soe, kiratseb talvevarustuse müük, kui kevad on jahe ja vihmane, lükkub edasi jalgsi- ja rattamatkade hooaeg.
Palk tõi näiteid ka tänavusest suvest: suured kontserdid ja laulupidu tõid kaasa hüppelise vihmakeepide müügi. „Kui laulupeo ajal sajab vihma, tõuseb vihmakeepide müük hetkega. Sama on sääsehooajaga – siis liiguvad hästi kõik selleks mõeldud tooted,“ kirjeldas ta.
Ta rõhutas, et kuigi ei sääsetõrje vahendid ega ka vihmakeebid ei ole Matkaspordi põhilised müügiartiklid, ilmestab see hästi olukorda, kus kauplustes tuleb tagada toodete varu, mis võivad ootamatult menukaks osutuda. „Samas tuleb vältida üleliigseid laojääke kui ilma plaanid muutuvad.“
Kas tehisintellekt võiks tulevikus ilmaga seotud müügikõikumisi paremini ette näha? Palki hinnangul jääb suur osa tarbija käitumisest siiski prognoosimatuks. „Jaekaubandus on väga tihedalt seotud tarbija käitumisega. Selles, kui õigesti tehisintellekt kliendi käitumist ette näeb, tasub siiski veel kahelda.“
Matkaspordi finantsjuhi vastutus algab ettevõtte üldise finantstervise hoidmisest ja ulatub müügistrateegia kujundamiseni. Igapäevaselt jälgitakse küll müügitulemusi ja müügikohtade tulemuste vastavust plaanile, kuid põhjalikum pilt tekib kuu, kvartali ja aasta kokkuvõtetes.
„Väga palju on strateegilist planeerimist ja seal mängivad rolli ka välised tegurid, mitte ainult ettevõtte enda tulemused,“ rõhutas ta. Just välised mõjutajad – majandusolukord, inflatsioon, tarbijate käitumine ja ilm – määravad suures osas, millised otsused tuleb vastu võtta.
Hea finantsjuht ei piirdu Palki sõnul pelgalt tagajärgede nentimisega, vaid otsib alati põhjuseid ja seoseid. See tähendab, et tulemustest tuleb teha järeldusi, prognoosida järgmisi samme ja pakkuda juhtkonnale lahendusi. Ta rõhutas, et jaekaubandus on väga muutliku loomuga ning siin tuleb olla valmis kiirelt kohanemiseks.
Suurem osa andmeid liigub automaatselt
Kui Palk 2017. aastal Matkaspordiga liitus, tähendas finantsjuhi töö hulgaliselt käsitööd – pabereid tuli printida pakkide viisi ning protsessid olid kohmakad. Tänaseks on olukord täielikult muutunud. ERP-süsteemide ühendused, eelarverakendused, digitaliseerimisvahendid ja e-arved on loonud olukorra, kus suurem osa andmeid liigub automaatselt.
See on võimaldanud töökoormust oluliselt vähendada. Kui varem tegeles jooksva arvestustööga kaks inimest, siis nüüd piisab ühest osakoormusega raamatupidajast. See on omakorda vabastanud Palki rohkem strateegiliste küsimuste jaoks – eelarved, prognoosid, riskianalüüsid ja juhtkonna nõustamine.
Digitaliseerimine ei tähenda siiski, et kõik probleemid kaoksid. Palk ütles, et kui müük sõltub muutuvast keskkonnast, siis tuleb ka kõige moodsama süsteemi kõrval säilitada paindlikkus ja valmisolek kiireks reageerimiseks.
Tööjõukulud on orgaaniliselt vähenenud
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui Kaja Suu 2020. aasta märtsis Elroni finantsjuhina tööle asus, jäi tal rahulikku sisseelamisaega vaid neli päeva – siis kuulutati välja eriolukord. Ka iga järgmine kriis ja poliitiline otsus on tähendanud vajadust kiiresti ümber mängida nii eelarveid kui ka plaane.
IT-sektori kiire areng ja kasvufaasis ettevõtte vajadused seavad Baltikumi keskmise suurusega ettevõtetele IT teenuseid pakkuva Primendi finantsjuhile Maarika Kuhile kõrged ootused. „Ärikriitiliste teenuste pakkujana peab ettevõte olema finantsiliselt usaldusväärne ja toimiv,“ sõnas Kuhi.
Äritarkvara Directo finantsvaldkonna tootejuht Vilja Tuisk peab igapäevaselt mõtlema, milliseid funktsionaalsusi vajavad finantsjuhid, raamatupidajad ja teised kasutajad, et tarkvara oleks võimalikult mugav ja efektiivne.
SA Eesti Meremuuseumi finantsjuhi igapäev on pidev tasakaalu otsimine – ühest küljest tuleb toetada loovaid ideid ja projekte, teisalt tulla toime range bürokraatia ja pidevate audititega.
Eylin Kuusemäe sõnul on tarbijad muutunud teadlikumaks ja nõuavad laenuturul paremaid tingimusi ning lihtsamat refinantseerimist.