Äritarkvara Directo finantsvaldkonna tootejuht Vilja Tuisk peab igapäevaselt mõtlema, milliseid funktsionaalsusi vajavad finantsjuhid, raamatupidajad ja teised kasutajad, et tarkvara oleks võimalikult mugav ja efektiivne.

- Äritarkvara Directo finantsvaldkonna tootejuht Vilja Tuisk
- Foto: Directo
Directos on viis tootejuhti, kellest igaüks vastutab kindla valdkonna eest – näiteks ostu- ja müügidokumendid, tootmine või personali- ja palgaprotsessid. Tuisu vastutusalas on finantsdokumentide ja -protsesside loogika.
Tuisk ei näe, et finantsjuhtide põhiväljakutsed oleks viimase kümne aasta jooksul kardinaalselt muutunud. Suurim probleem on endiselt ajapuudus ja liigne manuaalne töö.
„Finantsjuht vajab korrektseid ja ajakohaseid andmeid, kuid liialt palju aega kulub endiselt sisestamisele, kontrollimisele ja parandamisele,“ nentis ta. Kui andmed ei ole õiged või jõuavad juhtideni viivitusega, ei saa teha ka õigeaegseid otsuseid,” selgitas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Confido meditsiinigrupi finantsjuhi ja juhatuse liikme Helin Tiido sõnul on finantsjuhtimise roll Confidos suurem kui pelgalt tugiüksus. Finantsjuht on kaasatud otsuste kujundamisse juba varases faasis, olgu tegemist investeeringute, teenuseuuenduste või turuosa kasvatamisega.
IT-sektori kiire areng ja kasvufaasis ettevõtte vajadused seavad Baltikumi keskmise suurusega ettevõtetele IT teenuseid pakkuva Primendi finantsjuhile Maarika Kuhile kõrged ootused. „Ärikriitiliste teenuste pakkujana peab ettevõte olema finantsiliselt usaldusväärne ja toimiv,“ sõnas Kuhi.
Fractory Solutions, mille finantse Fred Metsma alates 2023. aastast juhib, on tööstusettevõtte ja tarkvara-startup´i hübriid. Finantsjuhi vaatest tähendab selline mudel keerukat kulude juhtimist ja nõuab täpset kontrolli rahavoogude üle, sest tootmine toimub hajutatult erinevate partnerite vahel.
Telekommunikatsiooni- ja IT-teenuste ettevõtte Elisa Eesti finantsjuht Triinu Tarkin kirjeldab oma tööd kui pidevat tasakaalu otsimist stabiilsuse ja muutuste vahel.Ühest küljest on ettevõtte teenused igapäevaelu lahutamatu osana üsna stabiilsed. Teisalt aga sõltub pikaajalistest otsustest, millesse ja kui palju investeerida, ettevõtte püsimine konkurentsis
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.