Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) septembrikuu küsitluse kohaselt on Eesti majanduse olukord mõnevõrra paranenud. Ettevõtjate ja veelgi enam tarbijate kindlustunne on aga jätkuvalt nõrk ning ettevõtjate rahulolematus valitsusega hakkas taas kasvama.

- Majanduskliima indeks tõusis märtsi 2,1 punktilt juuniks 8,1 punktile ning 22,1 punktini septembris, olles kõrgeim alates 2021. aastast. Majanduskliima indeks on ekspertide poolt majanduse hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast antud hinnangute keskmine.
Ekspertide ootus majandusolukorrale kuue kuu pärast on positiivne juba kuuendat kvartalit.
- Foto: Eesti Konjunktuuriinstituut
Septembris suurenes nende ekspertide osakaal, kelle hinnangul hetkeolukord on rahuldav ning vähenes nende osakaal, kelle hinnangul olukord on halb. Väike osa eksperte hindas olukorda ka heaks.
Majandusolukorra paranemist kuue kuu pärast näevad ette kaks kolmandikku (67%, juunis 50%) vastanuist ja 27% (juunis 38%) arvab, et olukord on siis umbes sama.
EKI küsitluses osalesid majanduseksperdid Madis Aben, Meelis Kitsing, Tõnu Mertsina, Andres Saarniit, Lenno Uusküla, Raul Eamets, Ahti Kuningas, Mihkel Nestor, Alice Salumets, Heido Vitsur, Aare Järvan, Mario Lambing, Jonna Pechter, Reelika Sõnitsar, Valeria Kiisk, Erki Lõhmuste, Alari Purju ja Triinu Tapver.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp kommenteeris pressiteates, et mitmete näitajate paranemine annab lootust Eesti majandusolukorra paranemisele. „Ekspertide hinnangul on jooksev majandusolukord olnud juba 13 kvartali jooksul rahuldavast tasemest allpool, ületades sellega isegi masuaegse madalseisu pikkust. Kokkuvõtteks võib öelda, et olukorra halvenemine on lõppenud, kuid selle kiiret paranemist oodata ei ole ja näitajate paranemine jääb ka lähitulevikus pigem statistiliseks.“
Ettevõtjate hinnang valitsusele pöördus langusse
Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele halvenes septembris jälle pärast kolm kvartalit kestnud paranemist. Küsimusele „Milline on teie hinnangul valitsuse viimase 3 kuu tegevuse mõju Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele?“ valis septembris vastusevariandi „negatiivne“ 65%, „neutraalne“ 32% ja „positiivne“ 2% vastanutest.
Juunis olid need protsendid vastavalt 51%, 44% ja 5%, aga aasta tagasi septembris 72%, 27% ja 1%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.