Uusküla: majanduse tulevikust saab praegu rääkida vaid stsenaariumite keeles

Kuigi Iisraeli ja USA rünnakutega Iraani vastu ei tulnud päris ootamatult, siis sellegipoolest ignoreeriti seda võimalust ning ei arvestatud tõsiselt võimaliku riskiga. Sõja algus lõi aga pildi selgeks ning reageeriti teistpidi üle.

Rahaturud reageerisid väga tugevalt. Kuue kuu euribor tõusis 2,6 protsendini ning aastane ületas lausa 2,9 protsenti. Sealt loeti välja ootus, et 6 kuu euribor peaks olema kuue kuu pärast 3,2 protsenti, et aastane laenuintressi kindlustamine ära tasuks 2,9 protsendise taseme juures. Ja oldi ka murelikud, mis sealt edasi saama hakkab.

Juba enne rünnakut olid inflatsiooniootused veidi tõusmas. Vahepealsest Euroopa Keskpanga 1,6 protsendisest inflatsiooniootusest 2026. aasta osas oli saanud 1,9 protsendine inflatsiooniootus. Sellise 2% eesmärgile läheneva hinnatõusuga on keskpanga intressimäärade liikumise võimalus mõlemas suunas võimalik. Vahepeane langetuse ootus sai pandud riiulile paremat aega ootama ja oodati, et intressid võivad nii tõusta kui langeda.

Iraani rünnaku järel märtsis juhtus kaks asja korraga. Nende koosmõju pani intressimäärad lausa hüppama.

Esiteks muutus intressi tõstmine stsenaarium märksa tõenäolisemaks kui varem. Intressimäärade langetamise stsenaarium aga muutus ebatõenäoliseks. Nii tõesti lähevad pikemaajalised intressimäärad üles, sest kui oodata on kas stabiilset või tõusvat lühiajalist intressimäära, siis pikemad intressimäärad ka kerkivad.