Euribori arengud viimase pooleteise kuu jooksul on andnud palju kõneainet. Võrreldes varasemate intressimäära tõusuperioodidega on turgude reaktsioon olnud väga kiire ja tugev.

- Luminori panga peaökonomist Lenno Uusküla
- Foto: Raul Mee
Kuigi Iisraeli ja USA rünnakutega Iraani vastu ei tulnud päris ootamatult, siis sellegipoolest ignoreeriti seda võimalust ning ei arvestatud tõsiselt võimaliku riskiga. Sõja algus lõi aga pildi selgeks ning reageeriti teistpidi üle.
Rahaturud reageerisid väga tugevalt. Kuue kuu euribor tõusis 2,6 protsendini ning aastane ületas lausa 2,9 protsenti. Sealt loeti välja ootus, et 6 kuu euribor peaks olema kuue kuu pärast 3,2 protsenti, et aastane laenuintressi kindlustamine ära tasuks 2,9 protsendise taseme juures. Ja oldi ka murelikud, mis sealt edasi saama hakkab.
Iraani rünnaku järel märtsis juhtus kaks asja korraga. Nende koosmõju pani intressimäärad lausa hüppama.
Juba enne rünnakut olid inflatsiooniootused veidi tõusmas. Vahepealsest Euroopa Keskpanga 1,6 protsendisest inflatsiooniootusest 2026. aasta osas oli saanud 1,9 protsendine inflatsiooniootus. Sellise 2% eesmärgile läheneva hinnatõusuga on keskpanga intressimäärade liikumise võimalus mõlemas suunas võimalik. Vahepeane langetuse ootus sai pandud riiulile paremat aega ootama ja oodati, et intressid võivad nii tõusta kui langeda.
Iraani rünnaku järel märtsis juhtus kaks asja korraga. Nende koosmõju pani intressimäärad lausa hüppama.
Esiteks muutus intressi tõstmine stsenaarium märksa tõenäolisemaks kui varem. Intressimäärade langetamise stsenaarium aga muutus ebatõenäoliseks. Nii tõesti lähevad pikemaajalised intressimäärad üles, sest kui oodata on kas stabiilset või tõusvat lühiajalist intressimäära, siis pikemad intressimäärad ka kerkivad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iraani konflikti kestus on peamine tegur, mis määrab selle mõju majandusele. Citadele panga ökonomisti Aleksandras Izgorodinase sõnul ennustab panga baasstsenaarium praegu, et konflikt kestab kokku umbes 3 kuud ja selle mõju majandusele on piiratud.
Võlakirju saab märkida kuni 21. aprillini.
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI) alustab 2 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 8,5%. 165 mln euro väärtuses varasid haldav äriühing suurendas aprillis oma töös olevate päikese- ja tuuleparkide mahtu 303 MW-ni ning viib järjekindlalt ellu strateegiat, mis näeb ette kõigi arendusjärgus ja toimivate projektide müüki 2027. aasta lõpuks.