Riigikohus tegi hiljuti lahendi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.05.2026 määrus nr 2-25-7/35), milles otsustas küsida Euroopa Kohtult eelotsust seoses Eesti pankrotiõiguse nõuete kaitsmise regulatsiooni võimaliku vastuoluga tarbijakrediidilepinguid käsitleva direktiiviga (2008/48/EÜ). Milles Riigikohus probleemi näeb?

- Advokaadibüroo Walless andeadvokaat Kadri Lember
Pankrotimenetluses loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõuded, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga. Seaduse sõnastuse järgi ei ole sellistele nõuetele vastuväidete esitamine võimalik ning ka kohutul ei ole omal algatusel võimalik selliseid nõudeid võlausaldajate nimekirjas kinnitamata jätta. Viidatud põhimõte lähtub eeldusest, et kohtulahendi tegemisel on kohus nõuet ja selle aluseks olevaid tõendeid juba hinnanud.
Alates 2016. aastast kehtib krediidiandjatele tarbijakrediidi andmisel kohustus rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja ei ole kontrollinud tarbija krediidivõimelisust, siis on seadusest tuleneva tagajärjena leping tühine intressi ja muude krediidi kasutamise eest küsitavate tasude osas. Sealjuures on Riigikohtu järjepideva praktika järgi kohus kohustatud intressikokkuleppe kehtivust igas menetluses omal algatusel kontrollima.
Kohtutel on tekkinud kahtlus, et füüsiliste isikute maksejõuetusmenetlustes esitatakse nõudeid, mille osas kohus tegelikult ei ole intressikokkuleppe kehtivust kontrollinud.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kontrollimine on aga küsitav tagaseljaotsuste puhul, mis tehakse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. See tähendab, et kohtulahendi alusel ei ole jälgitav, kas kohus on intressikokkuleppe kehtivust tegelikult kontrollinud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg: 10.06.2026